21. jaanuaril 2021 toimus nii virtuaalselt kui füüsiliselt Tartu Dorpati konverentsikeskuses konverents „Aidates Eesti tolmeldajaid“. Konverents, mille eesmärgiks oli tutvustada „RITA ForBee“ projektiga seotud tulemusi ja anda ülevaade edasistest uuringusuundadest (www.forbee.ee), tõi kokku kümneid teadlasi, mesinikke ja muid huvilisi üle kogu Eesti.

Konverentsi põhifookuses oli erinevate tolmeldajate (stressi)faktorite tutvustamine alates pestitsiididest ning lõpetades haiguste ja inimtegevusega. Eesti Maaülikooli teadur ja mesinik Risto Raimets rõhutas, et alati pole süüdi põllumeeste pestitsiidikasutus, vaid väga palju saab mesilaste heaks või kahjuks ära teha ka mesinik ise.

Teaduri sõnul mõjutab mesilaste heaolu suurel määral ka mesitarude paiknemine (kas lähedal asuvad rikkalikud toiduvalikud), dieet (kas mesinik pakub mesilasperele lisaproteiini), hügieen (kas mesinik peab tarus puhtust) ja regulaarne testimine (kas kahtluste korral võtab mesinik haigusproove).

Mesilaspere käekäik sõltub mesinikust

Olgugi et Eesti mesilased on tihti kimpus näiteks varroalestaga, mille ravi vajakavajäämised tingib paljude mesinike iganenud teadmised sellest teemast, saab hoolas mesinik ka siin oma mesilasi toetada ja regulaarselt kahtluste kohal võtta haigusproove. Varroalesta mittetõrjumine on karuteene mitte ainult enda mesilastele, vaid ka teistele naabruskonna mesinikele, kuna mesilased lahkuvad kõrge lestasusega peredest ja otsivad endale uue, levitades niiviisi nakkust.

Eesti Maaülikooli teadur Sigmar Naudi sõnul on ka 2005. aastal Euroopasse jõudnud nosema ceranae salakaval haigus – see nosemoosi tüüp on agressiivsem ja erinevalt teistest tüüpidest puudub sel sesoonsus. Haigusele ravi puudub, kuid mesinik saab palju ära teha pidades suuri ja tugevaid peresid ning hoides mesilad puhtad.

Teadur Raimets rõhutas, et sarnaselt teistele tegevusaladele peab ka mesilaste pidamises ajaga kaasas käima ja leppima,  vanad meetodid ei pruugi alati enam olla parimad. Tubli mesinik peaks hoidma end uute arengutega kursis ning osalema võimalusel regulaarselt temaatilistel koolitustel ja lugema teaduskirjandust. Teadlaste sõnul polegi tihtipeale mesilaste hukkumisel ühte konkreetset põhjust, v.a. vääramatud jõud nagu põud, külm pikk kevad vmt, vaid mitme negatiivse faktori koosesinemine, mida saab aidata vältida tubli järelevalve ja hoolsa tegutsemisega.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta