Täna allkirjastasid AS Tallinna Vesi ja Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) pikaajalise koostööleppe, et ühiselt leida võimalusi Paljassaare reoveepuhastusjaamas tekkinud jääkmuda kasutamiseks ammendatud turbakarjääride metsastamisel.

Teaduskatsete tulemused Leedus ja Eestis kinnitavad, et reoveepuhastusjaamades tekkinud jääkmuda rikastab toitainete poolest vaest turbapinnast oluliselt ning noorte puude juurdekasv on hea. Eesti kasvuhoonegaaside bilansile mõjub ammendunud turbaväljade metsastamine samuti positiivselt, kuna selle tagajärjel väheneb CO2 emissioon kuivadelt turbaväljadelt.

“Tegemist on hea näitega keskkonnasäästlikkusest, meie puhastusprotsessis tekkiv sete sobib hästi just haljastuseks ja metsa kultiveerimiseks,“ selgitas Paljassaare reoveepuhastusjaama juht Ellen Mihklepp.

„Koostööst võidab ühelt poolt Tallinna linn, saades puhtama elukeskkonna, teisalt tänaste ammendunud turbaväljade läheduses elavad kohalikud elanikud, sest kuivanud turbaalade metsastamisel väheneb nende tuleoht,“ ütles RMK juhatuse esimees Aigar Kallas.

Koostööleppes on ennekõike mainitud RMK hallata olevatel maadel asuvat kahte suurt endist turbakarjääri: Puhatu turbavälja Ida-Virumaal ja Pööravere turbavälja Pärnumaal. Nii Puhatu kui ka Pööravere endiste turbaväljade osas on metsastamine läbi räägitud Riikliku Looduskaitse Keskuse spetsialistidega. Kokku on nimetatud aladel ammendatud turbaväljade pindala ligi 2000 ha.

Enne ammendunud turbaväljade metsastamisega alustamist koostatakse igale alale korrastamisprojekt, kus analüüsitakse reoveepuhastusjaamades tekkiva jääkmuda kasutamise võimalust ning viiakse läbi keskkonnamõjude hindamine.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. Lisaks loob RMK metsapuhkuse veetmise võimalusi Eesti riigimetsas ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandab ligi 40% Eesti metsadest.

AS-ile Tallinna Vesi kuuluvas Paljassaare reoveepuhastusjaamas puhastatakse Tallinna ning selle lähivaldade reo- ja sadeveed, kasutades kaasaegseid keskkonnasõbralikke puhastustehnoloogiaid. Keskmiselt puhastatakse ühes päevas 120 000 m3 reovett ning aastas tekib reovee puhastamise tulemusel üle 30 000 tonni setet. Ettevõtte eesmärk on puhastada reovesi võimalikult keskkonnasäästlikult.

Katrin Lipp, keskkonnaportaal www.bioneer.ee

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta