Üle kogu Eesti on kõrgendatud avaliku huviga aladeks määratud 349 metsaala, kokku ligi 36 500 hektarit, kus RMK enne raiuma ei asu, kui on plaanitavate tööde asjus kohaliku kogukonnaga läbi rääkinud.

RMK peametsaülem Andres Sepp märkis, et enamikel kõrgendatud avaliku huviga aladel ehk KAH-aladel ei kavanda RMK lähiajal raietöid. Neil aladel aga, kus seda tehakse, on töid plaanis teha pigem tagasihoidlikus mahus. Seda just seetõttu, et tegu on kogukonnale olulise metsaga. Ühtlasi tõdes Sepp, et kuigi rahvast on metsatööde plaanidesse kaasatud juba mitmel aastal, on rahva hirm, et RMK tuleb ja võtab meie kodude ümbert kogu raieküpse metsa maha, visa kaduma.

„Väga sageli mõeldakse, et kui me raietöid planeerime, siis tähendab see suuri ja ulatuslikke raieid, kuid enamjaolt tehakse neid asulate lähedal väikestel tükkidel kümne aasta peale ära jaotatuna või üksnes kord kümne aasta jooksul, et kohalike elu ja metsakasutust võimalikult vähe häirida,“ rääkis Andres Sepp.

Kõikide KAH-alade puhul arutab RMK raietööde korraldamist kohalike kogukondadega, kes saavad metsatööde osas RMK-le oma ettepanekuid esitada.

Üks sagedasem arvamus, mida RMK töötajad seoses KAH-aladega kuulda saavad, on see, et kodulähedastes metsades ei ole vaja üldse raiuda.

„Raiet riigimetsas, sealhulgas ka inimestele armsates kodumetsades, tehakse ikka ja ainult eesmärgiga, et ka meist järeltulevatele põlvedele oleks tagatud elujõulised ja erivanuselised metsad,“ selgitas Sepp. KAH-aladel plaanitavate metsatööde eesmärk on uuendada metsi järk-järgult – ikka selleks, et ka saja aasta pärast kasvaks alal praegusega võrreldavaid väärtusi pakkuvad metsad.

„Kaasamine tähendab seda, et me arutame kohalikega läbi, kuidas raietöid teeme,“ rõhutas Sepp. Eelkõige arutatakse kohalikega, kuidas raieala maastikku sobitada, millal töid teha, mis sel alal kindlasti alles peab jääma (nt jalutus- ja spordirajad, puhkerajatised jmt), missugune peaks ala pärast raietöid välja nägema (näiteks, kus peaks paiknema kasvama jäävad puud) ning millise puuliigiga tuleks ala pärast raiet uuendada. Neil teemadel tehtud ettepanekuid on võimalik RMK-l metsatöid plaanides arvesse võtta. 

„Oleme kohalike ettepanekul muutnud lankide suurust, raietöid edasi lükanud, määranud üheskoos ära kasvama jäävate puude asukohti jmt,“ nendib Andres Sepp. „Ja väga palju oleme koos kohalikega metsades käinud ja selgitanud, miks ja mida me teeme ja mis siin edaspidi olema hakkab.“

36 500 hektari seni määratud KAH-alade seas on majandusmetsi 24 751 hektarit, looduskaitsealuseid hoiumetsi, mida ei majandata, on 10 988 hektarit.

Uuendamiseks sobivat metsa ehk raieküpset metsa on KAH-alade seas praegu 7238 hektarit, alates aastast 2017 on uuendusraieid tehtud sellest alast 1166 hektaril.

Seni läbi arutatud metsa majandamise kavade alusel plaanib RMK lähema kümne aasta jooksul teha uuendusraieid 58 alal kogupindalaga 764 hektarit. Neist vähem kui poolel tehakse lageraiet – kokku 318 hektaril.

Kodumetsade majandamisplaane kavatseb RMK kindlasti ka edaspidi kohalikega läbi rääkida, selle tarvis on RMK-l eelmise aasta märtsikuust pandud paika kaasamise juhis:

Kohalike seisukohti küsitakse igas kaasamise etapis alates ala kirjeldusest kuni majandamiskava koostamiseni välja.

KAH-alad paneb RMK paika koostöös omavalitsustega. Alates hetkest, mil RMK on omavalitsusega kokku leppinud, et mingi piirkonna riigimetsad on KAH-alad, kannab RMK need alad oma metsatööde kaardile ning kohalik kogukond kaasatakse raietööde planeerimisse. KAH-alade nimekiri pikeneb pidevalt.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta