Täna sai 37 RMK metsakorraldajat vääriselupaikade inventeerija tunnistuse. Majandatavas riigimetsas on hetkel üle 11 000 hektari vääriselupaikasid ja nende ulatus kasvab lähiaastatel veelgi. 

  • Maamajandus
  • RMK
  • 30. september 2010
  • Pildistas Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee

Vääriselupaigaks loetakse kuni seitsme hektari suuruse pindalaga kaitset vajav ala väljaspool kaitstavat loodusobjekti, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur.

Vääriselupaikade inventeerija pädevuseksam sooritati keskkonnaministeeriumi komisjoni ees. Eksamile eelnes kaks nädalat täiendkoolitust kevad- ja sügisperioodil, mille käigus  metsakorraldajad õppisid määrama vääriselupaigale viitavaid samblaid, samblikke ja seeni.

„Metsakorraldaja on ka seni välitöödel, lisaks metsa kasvu iseloomustavatele näitajatele, kirjendanud riigimetsa erilisi loodusväärtusi. Eelmisel aastal tunnistati täiendavalt vääriselupaigaks üle 30 hektari RMK metsakorraldajate poolt esitatud ettepaneku,” selgitas  teemat RMK metsakorraldustalituse juhataja Veiko Eltermann. Eltermann märkis, et metsakorraldajatele on mõistlik ja ratsionaalne selline lisapädevus anda. Nüüdsest saab üle vaadata ja kiiresti parandada vääriselupaiga määratlemise piirivead, selgitada ning kaitse alla võtta uusi vääriselupaikasid.

RMK juhatuse liikme Tiit Timbergi sõnul on Eesti riigimetsa 815 000 hektarist täna range kaitse all üle 135 000 hektari (17%). Nendes metsades mingit majandamist ei toimu ja mets on täielikult jäetud looduslikule arengule. “Sellest rangelt kaitstavas metsast üle 120 000  hektari moodustavad  rahvusparkide,  kaitsealade  ja kaitsealuste liikide püsielupaikade sihtkaitsevööndid ja reservaadid. Kaitse toimub looduskaitseseaduse alusel,“ selgitas Timberg. „Vääriselupaikasid, mille olemuse määratleb metsaseadus ja mida täna on range kaitse all üle 11 000 hektari, loovad kaitsealade vahele ühendava keti ja tagavad kaitstavate alade sidususe,“ tõi Tiit Timberg välja vääriselupaikade tähtsa rolli.

Tiit Timbergi ja Veiko Eltermanni  ühine arvamus on, et vääriselupaikade rohkus meie metsades viitab sellele, et metsa majandamine on olnud säästlik ja jätkusuutlik. Samuti leiti, et RMK 37 metsakorraldaja näol on nüüd olemas oluline jõud, kelle abil meie riigimetsade bioloogilist mitmekesisust on võimalik veelgi paremini esile tuua ja  kaitsta.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, tegeleb metsa ja puidu müügiga ning korraldab ulukihoolet. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK hoole all on 38% Eesti metsadest.