Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) rekonstrueeris 2009. aastal 7000 hektarit metsakuivendussüsteeme, ehitas 10 kilomeetrit uusi metsateid ja uuendas või rekonstrueeris 190 kilomeetrit metsateid.

RMK kasutuses on üle 400 000 hektari metsakuivendussüsteeme ja 8 000 kilomeetrit metsateid, mis loovad paremaid võimalusi metsa kasvatamiseks ja majandamiseks. Samas on metsakuivendussüsteemidest ja metsateedest kasu ka seenelistele-marjulistele ning kõigile igaüheõiguse kasutajatele. Peagi saabuv kevadine suurvesi paneb metsakuivendussüsteemide töökindluse tugevasti proovile.

Käesoleval aastal on kavas rekonstrueerida 6000 hektarit metsakuivendussüsteeme, ehitada juurde 10 kilomeetrit ja uuendada või rekonstrueerida üle 200 kilomeetri metsateid. „Investeeringuid metsaparandusse tuleb jätkata ka finantsiliselt rasketel aegadel, kuna meie looduslikes oludes ei ole tulemuslik metsakasvatus ilma metsaparandustöödeta võimalik,“ selgitas RMK eesmärke juhatuse liige Tiit Timberg.

Jätkuv talv suurendab kevadise suurvee tõenäosust. „ Kuigi metsas, paksu lumevaiba all pole maapind külmunud, võivad järsu soojenemise tõttu valla pääsevad kevadveed tekitada probleeme. Tekivad üleujutused, truubid ummistuvad jää ja risuga ning metsateed saavad kahjustatud. RMK on panustanud palju truupide korrastamisele, kuid ekstreemsed olud panevad nende mõõtmed-läbilaskevõime ja ehituskvaliteedi tõsiselt proovile,“ selgitas RMK metsaparanduse peaspetsialist Toomas Kivisto suurvee võimalikke ohtusid.

Metsaparandustööde kavandamisel ja läbiviimisel arvestab RMK negatiivsete keskkonnamõjude vähendamise vajadusega. 2009.aastal valmis RMK tellitud metsakuivenduse settebasseinide projekt, mida täna juba rakendatakse metsaparandustööde projekteerimisel ja läbiviimisel. Settebasseinide ülesandeks on metsaparandustööde läbiviimisel ja ka hiljem tekkiva orgaanilise hõljumi ja mineraalsete pinnaseosakeste kinnipüüdmine. Sellega tagatakse metsakuivendussüsteemidest ojadesse ja jõgedesse suubuva vee parem kvaliteet.

RMK finantseerib ka metsaparanduse teemalist teadus-rakendusuuringut „ Metsakuivenduse mõju potentsiaalselt ohustatud liikidele“, mille tulemused selguvad aasta pärast. Metsaparanduse projekteerija saab iga konkreetse objekti juurde, RMK spetsialistide poolt läbiviidud keskkonnamõjude analüüsist tulenevad soovitused, milliste meetmetega võimalikku negatiivset keskkonnamõju leevendada.

„Metsaparandusel on teatud negatiivne keskkonnamõju, mille vähendamise võimalusi on vaja uurida. RMK finantseeritavad projektid ja uuringud on rakendusliku iseloomuga – tahame toimivaid lahendusi kohe ka metsaparanduses rakendada, “ võttis Tiit Timberg  metsaparanduse keskkonnamõju teema kokku.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, tegeleb metsa ja puidu müügiga, korraldab riigimaadel looduskaitsetööde teostamist ning ulukihoolet. Lisaks kujundab RMK loodusteadlikkust ning pakub looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta