RMK Sagadi looduskooli uurimusliku õppe programmid aitavad kujundada gümnaasiumiõpilaste loodusteaduslikku keeleoskust ning maailmapilti.

Maailma avastamine algab uudishimust, kogemisest ja uurimisest. Seoseid maailmas toimuvate protsesside vahel on võimalik näha teaduslike vaatluste ja katsete kaudu. Katsete abil järeldusteni jõudmine aitab paremini mõista loodusteaduslikke teooriaid, näidates nende toimimist praktilises elus.

Seoses infotehnoloogia arenguga asub suur osa meie mälust ja kogemustest internetimaailma avarustes. Samuti on sealt pärit paljud vaimsed tööriistad, mida maailma mõistmiseks kasutada.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) ning teadusliku uurimistöö olulisuse rõhutamine on muutunud igapäevaseks ka meie koolisüsteemis.

Koolid küsivad — RMK pakub

Eesti koolid on alles kohanemas uute väljakutsetega, mis värske õppekava on esitanud. Looduskeskustes pakutav on mõeldud eelkoige põhikoolile, puudus on gümnaasiumiastmele suunatud ja õppeaineid lõimivatest programmidest.

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) Sagadi looduskool muutub koos õppekavaga – siin pakutakse seda, mille järele on koolidel vajadus.

Gümnaasiumi uues riiklikus õppekavas on oluline koht loodusteaduslikul uurimuslikul õppel, mille kaudu on võimalik arendada kriitilist mõtlemist ja lahendada igapäevaelu probleeme.

Loodusteaduslikud faktid kipuvad teoreetilises plaanis olema abstraktset laadi, kuid praktilise uurimise kaudu on võimalik viia ideid õpilasteni ning tekitada motivatsiooni loodusteaduste õppimiseks.

Õppekavas on välja toodud pädevused, mille arendamine on otseselt seotud uurimusliku õppe ja IKT  kasutamisega: õpipädevus, matemaatikapädevus, õpilaste initsiatiivi toetamine õppetöös, suhtluspädevus. RMK Sagadi looduskooli uurimusliku õppe programmid on mõeldud arendama just neid pädevusi. Uurimustöö käigus arendatakse ka õpilaste rühmatöö oskust ja kriitilist meelt.

Uurimuslik õpe algab konteksti loomisega ehk õppekäiguga loodusesse või muuseumisse, sellele järgneb uurimisteema sõnastamine, lisainfo kogumine kirjandusest või internetist ning teemaga seonduvate uurimisküsimuste esitamine. Lisamaterjalide põhjal püstitavad õpilased hüpoteesi, milline võiks olla nende uurimuse tulemus. Planeeritakse ja viiakse läbi vaatlus või eksperiment, mida kirjeldatakse ning tehakse järeldused ja analüüs. Lõpuks on kõigil õpilastel võimalik oma uurimistööd teistele tutvustada.

Põnevad abivahendid

Uurimuslike tööde läbiviimiseks on võimalik kasutada digitaalseid õppematerjale (nt www.sagadi.ee) ning Vernier’ LabQuesti andmekogujaid erinevate sensoritega (CO₂, O₂, temperatuur, lahustunud hapnik, valgus jne).

Näiteks on võimalik uurida ja võrrelda sambla ja sambliku gaasivahetust. Andmekogujad võimaldavad teha keskkonna füüsikalis-keemilisi uuringuid kiiresti ja lihtsalt ning on õpilaste jaoks oma interaktiivsuse tõttu huvitavad.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta