RMK esitab vastuväited pressiteatele "RMK kahjustas Kurgjal lageraiega kanakulli pesametsa." RMK ei tee raiet kanakulli pesapaigas - viidatud pesapaik asub eramaal, RMK aga majandab vaid riigimetsa. Seega ei ole ükski tehtud ega kavandatud raietest vastuolus II kategooria looduskaitsealuse linnuliigi kaitseks kehtestatud reeglitega. Lageraietega raiutakse 36 ha küpseks saanud metsa ning seejärel pannakse sinna kasvama uus metsapõlv. Need alad ei asu ühelgi kaitstaval alal, sealhulgas ka mitte kanakulli pesapaigas ega vääriselupaikades.

EOÜ väidab oma uudises, et majandusmetsas on teada vaid vähesed ohustatud ja haruldaste liikide elupaigad. Tegelikkuses on RMK majandusmetsas eraldiste pindala, kus leidub kaitsealuseid liike, 96 250 hektarit. Seega elab suur osa kaitsealuseid liike ka majandusmetsas. Et kaitsta nende liikide elupaiku, on Keskkonnaamet koostanud metsade väärtuspõhise kaitse korraldamise ja majandamise juhise, millest lähtuvalt kaalutakse raiete ja muude tegevuste lubamist majandusmetsas, kus elutsevad ka kaitsealused liigid.

Ka Kurgja näite puhul lähtus Keskkonnaamet sellest juhisest ning andis RMK metsateatisele konkreetsed tingimused, mida RMK raiet teostades ka arvestas. Raie teostamisel järgisimegi Keskkonnaameti seatud raie tingimusi ja soovitusi. Muuhulgas on Keskkonnaameti metsateatisel kirjas, et raietöid tohib teha kanakulli elupaigas (mitte pesapaigas – need on erinevad kohad) kanakulli pesitsusperioodi välisel ajavahemikul 01.08 – 28.02. Eeldatavasti esitas Keskkonnaamet need soovitused tuginedes kanakulli kaitse tegevuskavale.

Kõik RMK teostatud raied on kooskõlas nii kehtivate õigusaktide kui ka Keskkonnaameti seatud piirangutega.

Riigimetsas kasvas tänavu jaanuaris rangelt kaitstava metsa, kus raiet ei tehta, pindala 300 000 hektarini. 2020. aasta jaanuari andmete kohaselt on RMK hallatavat metsamaad 1 029 902 hektarit, millest range kaitse all on 29,2% (300 220 ha), majanduspiirangutega 7,1% (73 419) ja majandatavat metsa 63,7% (656 263 ha). Eesti on rangelt kaitstava metsamaa osakaalu poolest teisel kohal Euroopa Liidus. Vaid Soomes on kaitstavaid alasid rohkem kui Eestis.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta