12 aasta taguse ülemaailmse finantskriisi järel põrkasid euroalal tarbijahinnad nõudluse taastudes paariks aastaks keskpanga sihitud kahe protsendi lähedasest inflatsioonist kõrgemale. Toona stimuleerisid aga keskpangad ja valitsused euroala majandust kordades vähema rahaga, kui praegu. Seega ei tähenda võrdlemisi tagasihoidlik hinnakasvu põhiprognoos lähemaks paariks aastaks seda, et inflatsioon ei võiks oodatust kõrgemale tõusta, seda eriti pikemas ettevaates. 

Suur osa rahast seisab praegu nii ettevõtete kui ka majapidamiste hoiustel. Eestis kiirenes ettevõtete ja majapidamiste hoiuste kasv eelmise aasta lõpuks aastases võrdluses 19 protsendini ning ulatus siis kokku 18 miljardi euroni ehk ligi 66 protsendini SKP-st. Majapidamiste nõudmiseni hoiuste jäägi kasv kiirenes möödunud aasta lõpus aastases võrdluses aga 20 protsendini – kasvuni,  mida me nägime viimati 2013. aastal. Suurenenud hoiused peidavad aga endas suurt kuhjunud nõudlust, mis peaks „vabanema“ siis, kui pandeemia taandub, majanduskonjunktuur ja kindlustunne jõulisemalt paranevad. Nõudluse järsk suurenemine avaldab aga survet hindade kasvuks. Hinnasurved hakkavad majanduskonjunktuuri ja nõudluse paranedes tekkima eelkõige nende kaupade ja teenuste juures, mida mõjutavad praegu liikumispiirangud ja muutused tarbimiskäitumises.

Hiina ja teiste suuremate tärkavate turgude integreerimine maailma kaubandussüsteemi, ametiühingute mõju nõrgenemine, arenenud riikides tööturu muutumine paindlikumaks ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtmine on maailmamajanduses hindu allapoole toonud. Pikemas ettevaates globaliseerumise mõju hindadele ilmselt taandub, kuna tootmine Aasias muutub kallimaks. Kliimapoliitika ja rohepööre suurendavad aga nõudlust mitmete oluliste metallide järele, millega ehitatakse madala süsinikuheitmega taristut.

Siia juurde võib veel lisada rohepöördega seotud kõrgemad maksud fossiilsete kütuste tarbimisele ja laiemalt, süsinikuintensiivsele majandusele. Pakkumisest suurem nõudlus hakkab tõstma osade toorainete hindasid. Suurem nõudluse kasv eeldab aga seda, et kliimapoliitika ei jää ainult eesmärkideks, vaid et sellega kaasnevad ka reaalsed otsused ja tellimused. Samas peaks automatiseerimine ja suuremad investeeringud tehnoloogiasse parandama tootlikkust ning pidurdama sellega inflatsiooni kiirenemist või tooma mitmete kaupade ja teenuste hindu isegi allapoole.

Keskpankadel on lähiajal keeruline rahapoliitika karmistamisega inflatsiooni alla suruda

Kuigi keskpankade rahapoliitikas on praegu palju võimalusi inflatsiooni kiirenemist alla suruda – näiteks, tõstes intressimäärasid ja vähendades või hoopis lõpetades varaostud – siis tuleks arvestada, et intressimäärade tõstmine raskendaks oluliselt mitmete riikide kõrgele tõusnud riigivõla refinantseerimist. See muudab keskpankadel rahapoliitika karmistamisega inflatsiooni võimaliku allasurumise keerulisemaks. Keskpangad on andnud märku, et ei hakka inflatsiooni kiirenedes rahapoliitikat karmistama enne, kui on selgelt näha maailmamajanduse püsivat taastumist pandeemia põhjustatud majanduskriisist.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta