Minu päevad vana maja juures ei saanud kiirelt läbi. Neid kogunes rohkem kui kolme aasta jagu. Läbivateks kaasteelisteks nende kolme aasta jooksul olid mulle mustad rotid.
- Marek Vahula lood
- Blogi "Marek Vahula lood"
- 9. detsember 2014
Mees, kes kella ei vaata, võib tunduda imelik. Ometi mul polnud vaja seda teha. Iga päev kella viie paiku õhtu eel, andsid minu pikasabalised majakaaslased endast ise märku. Et rott kella ei vaata, tundub kindlasti inimesele otse loomulik. Ju siis on neil oma sisemine kell, mis neile kella viie paiku jalad alla ajab ja millele nad oma askeldamisega ka sisu annavad.
Kui sebimise aeg on möödas, saabub õhtune majavaikus, milles ma end üksikuna tundsin. Kui järgmise päeval rotte askeldamas kuulen, on jälle kell viie peale jõudnud. Ju siis on see kellaaeg neile neljajalgseile kõige sobivam aeg söömiseks ja söögi otsimiseks. Keegi on neile selle kella justkui sisse monteerinud ja rotid tunnevad seda kella väga hästi. Vahel koguni paremini kui kahejalgne maja pärisperemees.
Kauksi, 1997.
Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
