Eesti on säästva arengu teemadel tegutsenud juba 90-ndate aastate algusest, kui osaleti ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil, mis toimus 1992. aastal Rio de Janeiros. Konverentsil võeti vastu Agenda 21, kus on kirjas tegevusplaan, kuidas ülemaailmsed valitsusasutused, nõukogud ja ühiskondlikud grupid peaksid 21. sajandil tagama arengu keskkonda kahjustamata. 1995. aastal jõustus Eestis Agenda 21 põhimõtetele toetuv Säästva arengu seadus, mis sätestab peamiselt looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise alused. 

Säästev Eesti 21

Üldised jätkusuutliku arengu põhimõtted aastani 2030 määrab ära säästva arengu riiklik strateegia "Säästev Eesti 21", mis kiideti Riigikodus heaks 2005. aastal. See on kogu ühiskonnaelu hõlmav strateegia, mille põhiülesandeks on tegevuskava loomine, mis tagaks Eesti riigi ja ühiskonna eduka toimimise pikemas perspektiivis.

Säästva arengu strateegia kohaselt on Eesti pikaajalised eesmärgid:

  • Eesti kultuuriruumi elujõulisus - Eesti kultuuriruum on eestluse eluruum koos kõigi oma komponentidega ning selle säilimine on eeltingimuseks rahvusliku identiteedi säilimisele, mis omakorda motiveerib nii rahvuskeele kasutamist kui rahvuslike väärtuste au sees püsimist muutuvas ja globaliseeruvas maailmas.

  • Inimese heaolu kasv - heaolu on defineeritud kui inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus, millega kaasnevad võimalused ennast teostada ja oma püüdlusi ning eesmärke realiseerida.

  • Sotsiaalselt sidus ühiskond - olukord, kus kõik ühiskonnaliikmed osalevad jõukohasel viisil hüvede loomisel ning saavad loodust/toodetust ka õiglasel moel osa.

  • Ökoloogiline tasakaal - kõikidel elukeskkonna tasemetel peab valitsema tasakaal nii aineringetes kui energiavoogudes. Eesmärgiks on looduse isetaastumisvõime lülitamine looduskasutusse ning olukord, kus inimene ei käsitle keskkonda kui kaitset vajavate objektide kogumit, vaid kui tervikut, mille osaks ta ise on.

Lisaks neljale arengueesmärgile on iga eesmägi all eraldi välja toodud ka alameesmärgid ja nende mõõtmiseks kasutatavad indikaatorid, võimalikud ohud, soovitav seisud aastaks 2030 ning põhilised mehhanismid, mille kaudu eesmärk saavutatakse.

Kui ökoloogiline tasakaal, heaolu kasv ja ühiskonna sidusus on osaks paljude riikide arengustrateegiates, siis kultuuriruumi püsimine kui eesmärk omaette on pigem erand. Samas pole raske näha kultuuriruumiga seotud sihiasetuse taga Eesti eripära - ajalooline kogemus, väike ühiskond ja piiratud ressurssidega riik – kõik see teeb sellise eesmärgipüstituse just jätksuutlikkuse kontekstis põhjendatuks ja ka paratamatuks.

Säästva arengu strateegia koostajad aga rõhutavad, et Eesti lähikümnendite arenguülesanne on raske ja omamoodi paradoksaalne - järele jõuda Euroopa Liidu elukvaliteedile, säilitades seejuures Eesti kultuuriruumi, oluliselt suurendades ühiskonna sidusust ning tagades ökoloogilise tasakaalu. See on võimalik, aga mitte senise arengumudeli jätkamise kaudu, vaid paradigmavahetuse teel.

Kes teostab?

Eesti säästva arengu riikliku strateegia rakendamiseks ei ole koostatud eraldi rakendusplaani. Strateegia üldise arengusuunana määratletakse riigi liikumine teadmuspõhise ühiskonna suunas, pikaajalisi eesmärke viiakse ellu läbi erinevate valdkondade strateegiliste arengukavade ja tööd juhivad asjakohased ministeeriumid.

Säästva arengu komisjon

1996. aastal loodi Eesti säästva arengu komisjon riigi pikaajaliste arengu üksikküsimuste läbitöötamiseks. Algselt kuulusid sinna erinevad ministrid, riigikogu liikmed, akadeemikud ning sotsiaal- ja keskkonnaühenduste esindajad. Kuna selline korraldus ei vastanud enam Eesti arengutele ja vajadustele struktureeriti komisjon 2009. aastal ümber nii, et selle liikmeteks on nüüd olulisemate valitsusväliste organisatsioonide esindajad ja komisjoni juhatus valitakse selle liikmete poolt kaheks aastaks.

Säästva arengu komisjoni peamiseks ülesandeks on Eesti säästva arengu riikliku strateegia rakendamise seire ning vastavate aruannete avaldamine, sealhulgas asjakohaste ettepanekute tegemine Vabariigi Valitsusele riigi pikaajalise jätkusuutliku arengu tagamiseks. Praeguseks on säästva arengu komisjoni poolt valminud Eesti inimvara ja säästva transpordi raport, lähitulevikus on plaanis uurida roheliste töökohtade loomise võimalusi Eestis.

Valdkondadeülese koostöö toetamiseks ja koordineerimiseks loodi 2008. aastal ministeeriumite vaheline säästva arengu töörühm, kuhu kuuluvad strateegia elluviimisega seotud ministeeriumite ja Statistikaameti esindajad.

Säästva Eesti instituut

Lisaks riiklikele asutustele tegeleb säästva arengu teemadega sihtasutus Säästva Eesti Instituut (SEI), mis on asutatud Stockholmi Keskkonnainstituudi poolt 1992. aastal. SEI põhieesmärk on suunata ühiskonna arengut ja keskkonnaseisundit mõjutavaid otsuseid tasakaalustatuse ja jätkusuutlikkuse poole. Nad tegelevad poliitikaanalüüsidega, keskkonnateaduslike ja interdistsiplinaarsete uuringutega, säästva arengu meetodite arendamise ja rakendamisega, koolituste ja nõustamisega.

Kuidas jätkusuutlikkust mõõdetakse?

Säästva arengu strateegia elluviimise jälgimiseks on 2008. aastal koostatud aruanne "Säästev Eesti 21" rakendamise tulemustest, mis annab ülevaate jätkusuutlikkuse näitajate arengutest ja aitab määrata säästva arengu eesmärke tulevikuks.

Statistikaamet on välja andnud kogumiku Säästva arengu näitajatest, kus analüüsitakse säästva arengu strateegia põhieesmärke 80 näitaja kaudu, lisaks võrreldakse näitajaid muude Euroopa Liidu riikidega. Teabe lihtsustamiseks ja andmete näitlikustamiseks on loodud elektrooniline jätkusuutlikkuse näidiklaud, mis pakub vaatamiseks ja analüüsimiseks andmeid nelja arengu valdkonna järgi: ökoloogiline tasakaal, heaolu kasv, sidus ühiskond ja kultuuriruumi elujõulisus. Näidikulaud näitab andmeid kolmel tasandil: riigitasandil (Eesti näitajate võrdlus Euroopa riikidega), Eesti maakondade tasandil ning kohalike omavalitsuste tasandil.

Lisaks on ÜRO-le esitatud Keskkonnaministeeriumi poolt ülevaade säästvast arengust ja Haridus- ja teadusministeeriumi poolt ülevaade säästva arengu haridusest.

Mida arvatakse?

Selleks, et käivitada ühiskonnas diskussioon Eesti tuleviku, valikute ja otsuste üle, mida tuleb otsustajatel teha täna, et saavutada soovitud Eesti Idee täitumine homme on avaldatud kogumik "Eesti teel 21. sajandisse". Antud kogumik tutvustab arengustrateegiaid, uusi ideid, erinevate elualade esindajate visioone ja valikuid Eesti tulevikust. Kogumiku koostaja Ahto Oja ütleb säästva arengu kohta, et uute ja erinevate teooriate eesmärk on kokkuvõttes selline ühiskonnakorraldus, mis tagaks inimese kui liigi säilimise planeedil Maa. Eesmärgiks on säästev, tasakaalustatud ja jätkusuutlik tsivilisatsioon, mitte säästev areng kui asi iseeneses.

Sarnased artiklid