Täna toimub Radisson Blu Hotel Olümpia konverentsikeskusesSäästva arengu foorum 2016: Toit ja kliimamuutus. Foorumi eesmärk on laiemalt teadvustada toidutootmise ja -tarbimise ning kliimamuutuse vastastikust mõju ja selle mõju vähendamise võimalusi Eestis. Samuti tunnustatakse foorumil Eesti parimaid toiduettevõtteid ja -organisatsioone, kelle tegevus aitab kliimat kaitsta ja kliimamuutusega kohaneda, auhinnaga “Kliima sõber 2016”.

„Kliimamuutus on üks põllumajandust ja toidutootmist mõjutavatest teguritest, millel on nii majanduslik, keskkonna- kui ka sotsiaalne mõju. Samal ajal avaldab toidutootmine kliimale mõju kasvuhoonegaaside heite tekitajana. Otseseks ja kaudseks kasvuhoonegaaside heiteks toidusüsteemidest on hinnatud peaaegu kuni 30% kogu globaalsest inimtekkelisest emissioonist,“ kommenteeris foorumi korraldaja ja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinn) programmijuht Kaja Peterson.

Foorumil esinevad teiste seas Emilie Wieben ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioonist (FAO), kes räägib kliimamuutuse ja toidu vastastikustest seostest. Prof. Simon G. Potts Elurikkuse ja ökosüsteemiteenuste valitsustevahelisest koostöökogust (IPBES) keskendub tolmeldajate rollile toidutootmises ning Madeleine Fogde Rootsi rahvusvahelisest põllumajandusvõrgustikust (SIANI) annab ülevaate toidu- ja kliimamuutusealaste ÜRO säästva arengu eesmärkidest.

Oluline osa kõigi inimeste toiduga varustamisel ja toidusüsteemide keskkonnamõju leevendamisel on toiduraiskamise vähendamisel. „Hinnanguliselt raisatakse Eesti toidusüsteemis, mille alla käib toiduainetööstus, kaubandus, toitlustusettevõtted ja kodumajapidamised, umbes 47 000 tonni toitu aastas,“ kommenteeris SEI Tallinna vanemekspert Evelin Piirsalu. „Kohaliku toiduraiskamise süsinikujalajälg kokku on ca 95 000 tonni CO2 aastas, mis võrdub 27 000 auto poolt aasta jooksul tekitatud süsihappegaasi koguse või 30 000 pere aastase elektrienergia tarbimisega. Seega tekitab Eestis raisku minev toit aastas sama koguse süsihappegaasi kui Viljandi ja Valga elanike elektritarbimine kokku,“ lisas Piirsalu.

Foorumil osalejad ja ekspertide paneel arutlevad ka küsimuse üle, kuidas vähendada Eestis 2030. aastaks elaniku kohta tekkivaid toidujäätmeid poole võrra, mida on ette nähtud ka ÜRO säästva arengu eesmärkides.

Traditsiooniliselt antakse Säästva arengu foorumil üle auhind ettevõtetele, kes oma tegevuses järgivad keskkonnahoidlikke põhimõtteid ja on ühiskondlikult vastutustundlikud. Auhinnaga „Kliima sõber 2016“ tunnustatakse kolme ettevõtet, kelle tegevus aitab kliimamuutusega kohaneda ja kliimat kaitsta.

Foorumi korraldajaks on Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn). Ürituse päevakava saab näha siin.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta