Ringikolamise meistrid kolavad ka sügisel. Nad soovivad midagi näha ja tahavad ka midagi uut teada saada. Et mere äärde, põhjarannikule, kevad hiljem ilmub kui sisemaale, seda me peaksime kõik teadma.
- Marek Vahula lood
- Blogi "Marek Vahula lood"
- 25. september 2016
- Ülemine foto: Janek Jõgisaar, Bioneer.ee
Et sügis sinna kauemaks ajaks jääb, ka seda olin kuulnud, kuid tahtsin omal nahal üle kontrollida. Retk Selja jõe alamjooksul, kus on tunda mere lähedast hingust, sai selleks ette võetud. Sügise märgid viis kilomeetrit enne suuet peaaegu kadusid.
Ja tagasi tulles märkasin neid jälle igale pool. Suurest avastamisrõõmust sai minust linavästriku sõber. Hüplesin linavästriku kombel keset jõge kivilt kivile ja kahetsesin, et ma lind ei ole.
Tagasiteel oleksin võinud ka uue suure avastuse märgiks sabaga vehkida. Nii nagu teeb seda linavästrik, kes elas umbes viis kilomeetrit jõesuudmest ülesvoolu, seal, kus sügise märgid algavad või kaovad. Oleneb sellest, kas minna mere poole või tulla mere juurest ära.
Selja jõel, sügiskuu, 2000.
Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
