„Võta 1 osa savi ja 4-5 osa liiva, lisa ämbriga vett ning sõtku ühtlaseks.“ Just niimoodi algab retsept, millest kasvas välja parim pitsa, mis ma iial söönud olen. Ilmselt on Agu Sihvka mõju tekitanud eestlases harjumuse alustada lugude rääkimist kuskilt kaugelt-kõrgelt, et jõuda lõpuks selleni, mis siis ausalt ära rääkida taheti. Mina tahan rääkida pitsast ja seega alustan lugu sellest, kuidas vähese raha ja mõningase ajakuluga ehitada aianurka savist pitsaahi.
- Ehitus ja renoveerimine
- Edith Soosaar, Bioneeri vabatahtlik (http://kuidasteha.wordpress.com)
- 8. mai 2013
- https://pixabay.com/photos/american-bacon-bread-cheese-cheesy-1239081/
Savist ja liivast Eestis puudust pole. Mine aga lähima ehitusplatsi juurde, kus pinnast kaevatakse, ja räägi ehitajatega läbi. Või löö enda aias labidas maasse ja kaeva väike tiik. Põhja-Eestis saad sinise savi, lõunas punase, kaunid on mõlemad ning koduaeda ahju meisterdamiseks sobivad ka. Savi ise ette valmistades ning materjale taaskasutades saab ahju ehitada minimaalse rahakuluga.
Meie otsustasime minna lihtsama vastupanu teed ja kasutada Savivana ahjusavi, mis on õiges vahekorras savi-liiva kuivsegu, mida tuleb veega segada.
Plaanimine
Mõtle, kas tahad teha ühekihilise või kahekihilise ahju. Pitsa ja lihtsamate õhukeste leibade jaoks piisab ühest kihist. Kui tahad ahjus valmistada toite kaua püsival madalamal kuumusel (leivad, hautised, liha), siis tuleks teha kahekihiline ahi. Võid aga ahju planeerida ka nii, et jääb võimalus teine kiht hiljem juurde ehitada.
Ahjul peab kindlasti olema varikatus, kuna savi ei ole veekindel.
Mõtle läbi, kui suurt ja kui kõrget ahju soovid. Väiksema perekonna ja paari sõbra jaoks piisab umbes sellisest kuppelahjust, nagu meie ehitasime. Selle siseläbimõõt on u 60 cm ja see asub umbes 120 cm kõrgusel alusel.
Ahjule võib teha korstna, aga ei pea. Kui ahju ukse kõrgus on ahju sisekõrguse suhtes täpselt välja arvutatud, saab väga hästi ka ilma korstnata hakkama. Ukseava kõrgus peab olema täpselt 63% ahju sisemise kõige kõrgema punkti kõrgusest.
Kas ahi oleks eraldiseisev või plaanid sinna juurde ka pikniku- ja/või grillinurga või koguni väliköögi? Internetis on piisavalt pilte, kust ammutada ideid ahju ja aluse disainiks. Kirjuta näiteks Google’i otsingusse “diy cob oven” ja vajuta linki „Pildid“.
1. kiht - paksus 15 cm, materjal savi ja liiva segu.
2. kiht - paksus 10–15 cm, materjal savi, liiva ja saepuru või põhu segu.
Kulunud materjalid
1) 14 x 25 kg Savivana ahjusavi (savi-liiva segu)
2) 24 šamottkivi ehk tulekindlat tellist (ahju põhjaks, pildil kollased)
3) 1 x 25 kg tsementi
4) aianurgas seisnud vanu telliseid (piltidel hallid)
5) saepuru (NB! ainult teises isoleerivas kihis)
6) 20 tühja veinipudelit (sobivad ka õllepudelid)
7) vana metallarmatuurrest 1,2 × 1,2 m suur (ahju aluseks)
8) 2,5 m2 lauamaterjali, 2 cm paksust (ahjule aluseks)
9) talgusupp
Töövahendid: segumasin või suur present savi segamiseks, seguämber (2 tk), labidas, paar kellut, käru kottide vedamiseks ning laptop ja kõlarid, kust muusikat mängida, et töö läheks lõbusamalt.
1. samm: valmista ette koht, kuhu ahi ehitada
See, kuhu pinnale ja kui kõrgele ahi ehitada, sõltub plaanitud asukohast ning käepärast olevatest materjalidest. Ahju põhja võib teha igale alusele, mis ahju raskuse välja kannatab. Sobivad vanad tellised, põllukivid või isegi autokummid (neile võib siis näiteks maakividest ümbrise ümber teha).
Meie otsustasime ahju tõsta tellistest jalgadel natuke kõrgemale, et see tuleks mugavamale kõrgusele. Tagantjärele targana võiks öelda, et oleks võinud veel kõrgema aluse teha. Kõige mugavam oleks, kui ahi oleks umbes köögi tööpinna kõrgusel.
2. samm: ahju alus ja isolatsioon
Ahju põhjaks kasutasime ära vana metallarmatuuri, millele panime peale 2 cm paksustest laudadest kihi. Selles kihis puidu kasutamine pole probleem, kuna järgmine kiht isoleerib ahju põhja puidust.
Puidu katsime 10 cm paksuse kihina sõtkutud savi-liiva-saepuruseguga. Sinna peale ladusime vanadest tellistest ringi, mille täitsime horisontaalselt asetatud tühjade veinipudelitega.
Veinipudelite ja kivide vahele jääva ruumi täitsime sama savi-liiva-saepuru seguga ning veel umbes 5cm paksuse savi-liiva kihiga ning silusime pealt ära. Kui savi ära kuivab, isoleerib pudelites olev õhk ja savis olev saepuru ahju põhja alusest.
Savi peale lao tulekindlatest tellistest nii suur ahju põhi, et ahju kuppel ilusasti peale mahuks. Esimene savikiht peaks kuni välimise servani toetuma tulekindlatele tellistele. Teine kiht võib jääda toetuma ka ainult alusele.
Meie kasutasime põhjaks kaht rida telliseid viiekaupa reas, otstes kummalgi pool üks rida nelja tellisega reas. Hiljem lisasime veel kaks tellist ahju suudme juurde n-ö ahju keeleks.
Nüüd tuleb lasta alusel päev või kaks kuivada. Selles esimeses faasis on savi sõtkumist vähe ja ilmselt pole veel vaja kogu suguvõsa ja tutvusringkonda ahjuehitustalgutele kutsuda.
3. samm: savi segamine
Ahju esimese kihi jaoks kasuta ainult savi-liivasegu, teise kihi jaoks lisa ka saepuru või põhku. Savi segamine on päris suur töö. Siin on abiks talgute korraldamine. Kas keegi suudab vastu panna ettepanekule mängida liiva ja mudaga ning samal ajal saada kirja tasuta jõutrenn, eriti kui mängus on toit?
Kui sul pole kasutada segumasinat, siis vala savi-liivasegu presendile ning vala peale vesi. Keera present ümbrikuks kokku ning sõtku segu läbi presendi. Kui sul on savi ja liiv eraldi, siis sõtku kõigepealt savi veega presendi sees enam-vähem ühtlaseks (seda võib teha jalgupidi savi sees tammudes, on lõbusam ning saad tasuta jalakoorija-maski). Kui lisad segule liiva, tuleb present kokku keerata ja segada läbi presendi sõtkudes. Väiksema koguse ahjusegu saab valmis segada ka ämbris, kas labidaga segades või nagu juuresoleval pildil, kujutades ette, et trambid viinamarju (alati võib ju juhtuda, et tulemuseks on vein).
Kui sul on kasutada segumasin, vala masinasse natuke vett ning mõõda sinna peale savi-liivasegu. Lisa vett, kuni saad tulemuseks ühtlase ja päris tihke segu. Segu peaks olema ühtlaselt niisutatud, kuid nii kuiv kui võimalik.
4. samm: esimene kiht
Tee ahju alusele märjast liivast kuhi, nagu ehitaks liivalossi. Keskele pane sirge puuoks, kuhu märgi ära ahju sisekõrgus. Selle kõrguseni ehitagi liivaloss. See on vorm, mille peale sa hakkad esimest kihti ehitama. Kata kuhi märgade ajalehtede kihiga. See aitab eristada, kust läheb piir liiva ja savi-liivasegu vahel, millest saab ahju esimene kiht. Eemalda mõõteoks.
Alustades alt servast ning liikudes ringidena ümber liivakuhja, ehita kiht-kihilt üles ahju esimene kiht. Ära anna järele kiusatusele korraga liiga palju kõrgusesse liikuda, vaid liigu rida rea haaval ning jälgi, et kihi paksus jääks võimalikult ühtlane. Kui oled esimese kihi valmis teinud, mõõda ja lõika välja ukseava kontuur, kasutades näiteks kellut või vana nuga.
5. samm: kuivamine
Jäta pealmine kiht üleöö või kuni 24 tunniks kuivama. Seejärel eemalda väljalõigatud ukseava ning võta ettevaatlikult liiv välja. Savisegu tõmbub kuivades rohkem kokku kui liiv. Kui liiv jätta sisse liiga kauaks, võib ahjule pragu sisse kuivada, nagu juhtus meie ahjuga. Samas on praod savi puhul üsna kerged tulema ja nad ei sega ahju kasutamist, nii et kui see ka juhtub, pole mõtet meelt heita ja kellut nurka visata.
Pärast liiva eemaldamist kuivab savi kiiremini. Võid ahju panna näiteks kalmuküünla, mis õhku liikumas hoides ning soojendades aitab kuivamisele kaasa. 3-4päevase kuivamise järel võid juba teha esimese kütmisproovi, aga kui kannatlikkust jätkub, võid ka kauem oodata. Savi kuivamist on lihtne hinnata värvi muutuse järgi.
6. samm: pitsapitsapitsa
Kui esimene kiht on enam-vähem kuivanud, tuleb väga oluline osa. Saada kutse kõigile sõpradele ja sugulastele, kes käisid sul abiks ahju ehitamas, ja korralda pitsaõhtu. Sul on olemas ühe kihiline kuppel-pitsaahi, milles saab valmistada oivalisi pitsasid.
Kuidas pitsat teha, loe siit: kuidasteha.wordpress.com
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
