Tänasel valitsuse istungil kiideti heaks Tartu Ülikooli seaduse eelnõu, millega muudetakse Tartu Ülikooli juhtimisstruktuuri ning määratletakse täpsemalt Tartu Ülikooli kui rahvusülikooli ülesanded.

Rahvusülikoolina on Tartu Ülikoolil muu hulgas kohustus edendada eesti keele ja kultuuri säilimise ja arengu eesmärgil Eestit ja tema rahvast uurivaid teadusi ning eestikeelset haridust, säilitada ülikooli omandis olevat rahvuslikku kultuuripärandit ning pakkuda avalikkusele selle ülesandega seonduvaid teenuseid.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas sõnas: "Tartu Ülikool on rahvusülikool ja on hea meel, et uues seaduses anname me sellele mõistele ka konkreetse sisu. Samuti on Tartu Ülikool Eestis tooni andev ka oma ühiskondliku rolli poolest. Seetõttu peab ülikooli juhtimise kaasajastamist ja ühiskonnaga paremat sidustamist alustama just siit," lisas minister Lukas.

Rahvusülikooli ülesannete täitmiseks tuleb Tartu Ülikoolil luua vähemalt kümme eesti keele, kultuuri ja ajalooga tegelevat professuuri. Sihtsuunitlusega professuuride rahastamine toimub täiendavalt riikliku koolitustellimuse alusel eraldatavale finantseerimisele.

Seadus kohustab Tartu Ülikooli ka säilitama ja arendama kultuuripärandi hulka kuuluvat Tartu Ülikooli hoonestust ning kunsti- ja ajalooväärtusi sisaldavaid kogusid.

Tartu Ülikooli uus juhtimismudel peab praegusest rohkem kindlustama õiguste, kohustuste ja vastutuse tasakaalu, tagama kõigi juhtimistasandite koostöö, vältima või oluliselt vähendama huvide konflikti juhtimisotsuste vastuvõtmisel ja täitmisel ning kindlustama ressursside otstarbeka ja efektiivse kasutamise.

Ülikooli kõrgeim otsustuskogu on Nõukogu, kes vastutab ülikooli pikaajalise arengu eest ning tagab ülikooli eesmärkide täitmise. Ülikooli pikaajalise arengu suunamine toimub ülikooli arengukava ja selle rakenduskava vastuvõtmise, ülikooli tegevuse hindamise ning eesmärkide täitmist toetava eelarve planeerimise kaudu. Nõukogul on 11 liiget ning see moodustatakse kuni 5 aastaks Vabariigi Valitsuse poolt haridus- ja teadusministri ettepanekul. Nõukogu koosseisu nimetab 5 liiget Tartu Ülikooli senat, 5 liiget haridus- ja teadusminister, kaasates avalikkust, ning ühe liikme Eesti Teaduste Akadeemia.

Senat on ülikooli akadeemiline otsustuskogu, kes vastutab ülikooli õppe- ning teadus- ja arendustegevuse eest ning tagab selle kõrge kvaliteedi. Senatis on kuni 22 liiget: rektor senati esimehena ning 21 ülikooli liikmeskonnast valitud liiget, kellest vähemalt 1/5 moodustavad üliõpilased.

Eelnõus sätestatakse sarnaselt teistele ülikoolidele rektori ülesanded ülikooli igapäevase tegevuse juhtimisel, sh vastutuse rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. Rektor teostab oma pädevuse piires ning lähtudes nõukogu ja senati otsustest kõrgeimat haldus- ja distsiplinaarvõimu.

Eelnõu kohaselt jõustub seadus 1. märtsil 2011. Juhtimisskeemi puudutavad muudatused jõustuvad järk- järgult alates 1. jaanuarist 2012. Samuti jõustuvad 2012. aastast sätted, mis puudutavad professuuride loomise kohustust, vastava tegevuse toetamist riigieelarvest ning perioodilist sihtdevalveerimist.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium