Leida tõest teavet chaga ehk musta pässiku kasvatamise kohta on pea sama keeruline kui avastada juhuslikult Eestis looduses metsikult kasvamas päris chaga seen. Levib palju vastandlikku informatsiooni, mis ajab pigem segadusse kui toob selgust.
- Toit ja aiandus
- 3. mai 2022
- Foto: Kasepässik / Pressifoto
Üks põletavamaid küsimusi kõlab: kas chaga seen tõesti hävitab peremeespuu, mille küljes ta kasvab või on see pelgalt alusetu kuulujutt? Chaga ning peremeespuu vahelist suhet on uurinud ligikaudu 40 aastase kogemusega Euroopa juhtiva seene mütseelide uurimis- ja innovatsioonikeskuse Mycelia teadlased.
Kuid mis seen see chaga ikkagi on ja kus ning kuidas ta looduslikult kasvab ja levib? Kuidas saab metsaomanik seda meditsiiniseent ise kasvatada ja nõnda oma kasemetsa alternatiivselt väärindada?
Kohaliku seeneliigi elulugu
Chaga eoseid leidub looduslikult suurel osal põhjapoolkeral, sealhulgas ka Euroopa boreaalsetes metsades ning Eestis. Seen lahkub eoste abil peremeespuult alles siis, puu eluiga hakkab lõppema. Tuule abil ringi lenneldes otsivad eosed kasepuid, millel on varasemalt tekkinud tuulest või külmast tingitud värskeid kahjustusi.
Järgneva 3-10 aasta jooksul ei pruugi puu juures midagi erilist märgata – seda kuniks puukoorele moodustub steriilne chaga mügarik, mis pindmise kahjustuse ära plaasterdab. Kuna tõenäosus, et puu „nakatamine“ õnnestub on väike, kohtab chaga seent looduses väga harva.
Chaga-tüüblite istutamine
Chaga seene „kunstlik“ kasvatamine käib Belgia tipplaboris spetsiaalselt ette valmistatud tüüblite abil – iga tüübli paigaldamiseks puuritakse kasepuu tüve sisse auk. Maailmas on vähe nii häid tingimusi ja puhast looduskeskkonda nagu Eesti, kus sellise kvaliteediga meditsiiniseent kasvatada ja korjata saab. 20 aasta jooksul annab üks tüübel 3 korjet ning Eesti juurtega ettevõte Chaga OÜ võtab kohustuse tüübli abil kasvatatud saak metsaomanikult tagasi osta.
Niisiis võimaldab ravimseene kasvatamine suurendada puude kasvatamisest saadavat tulu juba enne metsa lõppraiet.
Chaga OÜ esindaja ja seenekasvatuse projektijuht Silver Laus kinnitab samuti, et kased on hiljem täielikult või osaliselt kasutatavad paberipuiduna, kindlasti ka küttepuiduna.
„Kui kasepaberipuidu hind on pärast 2018. aasta tippu olnud stagnantne, siis musta pässiku hind ja nõudlus on olnud pidevalt kasvav ja puult saadav tulu ka seetõttu oluliselt kõrgem,“ tutvustab Laus.
Mõju metsa väärtusele
Tänaseks pole teaduslikult tõestatud, kas chaga on oma eluea jooksul peremeespuule kahjulik. Samas puuduvad ka tõendid selle kohta, et chaga seen nõrgestaks oma levikuga puu struktuuri – sel näib puu elujõule olevat minimaalne mõju. Kuid kas seda tulemust saab sajaprotsendiliselt lõplikuks lugeda? Kindlasti mitte, teema vajab edasist uurimist. Chaga OÜ toetub täna teabele, mis lubab rajada meie boreaalsetesse metsadesse chaga-kasvandusi.
Seene kahjulikkus peremeespuule on tõestamata, küll aga on seen väga kasulik tooraine tervisetoodetes. Chagal ehk mustal pässikul on võrreldes teiste taimede ja seentega kõige enam kasulikke meditsiinilisi omadusi, mida seen omandab just kaselt, mille küljes ta kasvab. Kohalik ettevõte Chaga OÜ kasutab seent immuunsüsteemi toetavate eliksiiride tootmisel. Kuna tarbijate nõudlus on väga suur, kutsub Chaga OÜ endale appi Eesti metsaomanikke, kes on nõus chagat oma kasemetsas kasvatama ja ettevõttele edasi müüma.
Chaga kasvatuse tasuta veebinar leiab aset 5. mail kell 18:00
Veebinaril tulevad teemaks:
- Räägime chagast ehk mustast pässikust ja selle kasvatamisest.
- Kui tasuv on selline väärindamine?
- Mida teha saagiga ja mis on maailmaturu nõudlus?
- Veebinari lõpus loosime osalejate vahel välja ühe suure Chaga Health eliksiiri pudeli.
Lektorid ja kontakt:
Silver Laus – chaga kasvatuse projektijuht, Chaga OÜ
Elisabeth Tamm – chaga kasvatuse konsultant, Chaga OÜ
elisabeth.tamm@chagahealth.eu, 5371 4100
Kestus: ca 1-2 h.
Osalemine TASUTA!
Osavõtu lingi saadame teie e-posti aadressile enne toimumist.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
