Üleilmne kodanikuliikumine Maailmakoristuspäev pöörab tänavu Eestis erilist tähelepanu elektroonilise sigareti keskkonnakahjule. 

Ühekordne e-sigaret on viimastel aastatel muutunud Eestis probleemseks tooteks ka keskkonna vaates, kuna kasutatud veibid visatakse lihtsalt prügikasti. “Ilmselt inimesed ei tea, et veipi ei tohi visata olmeprügisse. See on tegelikult väikeelektroonika seade, mis sisaldab endas liitiumakut,” selgitab MTÜ Puhta Ilma koda juhatuse liige ja Maailmakoristuspäev Eesti eestvedaja Elike Saviorg.

“Meie esmane soovitus kõigi toodete puhul on, et kui võimalik, siis ära tarbi. Kui ilma selleta ei saa, siis tuleks loobuda ühekordse toote tarbimisest ning eelistada korduvkasutatavat toodet. Ning lõpetuseks – kui oled toote ära kasutanud, siis viska või vii see õigesse paika, et tootes kasutatud materjale oleks võimalik võtta ringlusse,” ütleb Saviorg.

Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna tootjavastutuse ja ohtlike jäätmete valdkonna juht Piret Otsasoni sõnul peab e-sigarette koguma olmejäätmetest eraldi ja käitlema nõuetekohaselt. “E-sigarettidele kohaldatakse laiendatud tootjavastust, ehk e-sigarettide maaletoojad peavad võtma vastutuse jäätmete kogumise, käitluse ja tarbijate teavitamise eest. E-sigarettide kogumist ja tarbijate teavitamist tuleb tõhustada, mistõttu on meil eriliselt hea meel, et esmakordselt panustavad koristuspäeva ka tootjate ühendused Eesti Elektroonikaromu OÜ ja MTÜ Eesti Elektri-ja Elektroonikaseadmete Ringlus,” sõnab Otsason.

Eesti probleemtooteregistri andmete kohaselt deklareerisid e-sigarettide maaletoojad Eesti turule 2022. aastal 61,43 tonni e-sigarette, mis on ligi 3 071 500 e-sigaretti aastas. Nende andmete kogumisel ei eristata ühekordseid e-sigarette korduvkasutatavatest. E-sigarettide jäätmete töötleja OÜ Weerec juurde jõuab kvartalis kaks tonni e-sigarette. Lisaks käitleb e-sigarette AS Epler & Lorenz, ent täpsemad võrreldavad andmed kasutatud veipide koguste kohta ümbertöötleja juurde jõudmisest täna puuduvad. Hinnanguliselt võib tagastusse jõuda 10-15% müüdud e-sigarettidest.

Lisaks ametlikule turule on väga suur osakaal ka mustal turul ning registreerimata veebikaubandusel, mis statistikas ei kajastu. Musta turu osakaalu hinnatakse erinevatel andmetel 20-50% suuruseks kogu turust. Musta turu suuruse kohta Eestis andmed täna puuduvad.

Kasutatud elektroonikaseadmete kogumise ja taaskasutamise korraldamisega tegeleva ettevõtte Eesti Elektroonikaromu OÜ juhatuse liige Kaur Kuurme selgitab, et e-sigaretid on probleemtooted, mis liigituvad tänase seaduse järgi elektri ja elektroonikaseadme kategooria alla.

“Kuna e-sigaret sisaldab lisaks elektroonikale ka liitiumakut, siis on väga oluline, et kasutatud e-sigarette kogutakse muudest jäätmetest eraldi selle suure süttimise ohu pärast. E-sigarette saab tasuta ära anda kas jäätmejaamades või müügikohtades, kus e-sigarette müüakse. Soovitame e-sigarettide suitsetamisel kasutada korduvkasutatavaid variante, sest niiviisi on võimalik säästa keskkonda.”

MTÜ Eesti Elektri- ja Elektroonikaseadmete Ringluse juhatuse liige Kristy Valgma tõdeb samuti, et kasutuselt kõrvaldatud väikesed elektroonikaseadmed, sealhulgas ühekordsed e-sigaretid, kujutavad endast tõsist ohtu: “Neis seadmetes olevad akud on kõrge tuleohuga, mis suurendab riske nii loodusele kui ka meile endile. Õige ja teadlik jäätmekäitlus on võtmetähtsusega, et tagada materjalide maksimaalne taaskasutus ja vältida saastamist. EES-Ringlus kutsub kõiki üles tegema teadlikke valikuid – eelistama pika elueaga seadmeid ja vältima ühekordseid tooteid. Koos saame vähendada jäätmeid ja kaitsta keskkonda.”

E-sigaretid sisaldavad nikotiini ja liitiumakut, mis omakorda sisaldab niklit, koobaltit ja mürgiseid orgaanilisi lahusteid. Visates e-sigaretid tavalisse prügisse või loodusesse, võivad neis sisalduvad ohtlikud aineid põhjustada keskkonnareostust, mürgitades elusloodust, pinnast ja veekogusid. Lisaks võivad valesti käideldud akud tekitada tulekahjusid prügikastides, prügilates ja jäätmekäitlustehastes.

E-sigarettide tootmisel kasutatav liitium on kriitilise tähtsusega tooraine. Kui korduvtäidetava e-sigareti kestus võib olla pool aastat ja rohkem, siis ühekordne elektrooniline sigaret satub jäätmetesse juba ühe kuni viie päevaga. Ühekordsete e-sigarettide kasutamise vähendamisel väheneks oluliselt ka jäätmete hulk ning liitiumi kasutamise vajadus. 

 „Kahjuks suudetakse Eestis ametlikult müüdud e-sigarettidest taas kokku koguda uskumatult vähe. Põhjuseks on kindlasti nii inimeste teadmatus kui ka ebamugav tagastusprotsess,“ tõdeb Maailmakoristuspäev Eesti eestvedaja Elike Saviorg

Tühjaks saanud e-sigaret tuleb viia kas väikeelektroonika kogumiskasti või jäätmejaama. Samuti saab selle tagastada 1:1 põhimõttel kõikidele müüjatele, ehk et uut ostes on müüja kohustatud tühjaks saanud toote tagasi võtma. Need põhimõtted kehtivad ka kõigi teiste väikeelektroonika seadmete puhul. Lisaks saab veibi panna kõigis poodides asuvatesse patareikastidesse, sest ka nii jõuavad vanad e-sigaretid tagasi õige käitleja juurde, kes saadab veibis sisalduva väärt materjali taaskasutusse. Lisaks leidub kauplustes üha enam ka spetsiaalseid e-sigarettide kogumiskaste, näiteks leiab sellise kasti igast Lidl Eesti toidupoest.

2021. aasta Tervise Arengu Instituudi uuringu järgi oli Eesti noorte hulgas vaieldamatult kõige populaarsem tubakatoode e-sigaret. Uuringust selgus, et viimase nelja nädala jooksul oli seda tarvitanud 30% 14-15 aastastest ning 48% 16-18 aastastest õpilastest. Tänase populaarsuse juures on veipijate hulk kasvutrendis. 

Ka mitmed teised uuringud nii Euroopas kui Ameerikas kinnitavad, et e-sigaret on üha populaarsem toode nii suitsetajate kui noorte inimeste seas.

„Algselt suitsetamisest loobumise lihtsustamise egiidi all müüdud toode on leidnud hulgaliselt tarbijaid ka inimeste hulgas, kes varem tubakatooteid ei tarvitanud,“ tõdeb Maailmakoristuspäev Eesti eestvedaja.

Viimaste aastate koristused on näidanud, et üha enam leitakse loodusest lisaks tavapärastele suitsukonidele ka kasutatud ühekordseid e-sigarette.

“Oleme varem rääkinud eri jäätmeliikidest, sellistestki, mis tihti prügina ei seostu. Näiteks suitsukonidest. Kui möödunud aastal pöörasime Maailmakoristuspäevaga eriliselt tähelepanu ühekordsetele plastist kalmuküünaldele, mis vedelevad uskumatutes kogustes prügina nii kalmistutel kui surnuaedade servades, siis tänavu püüame jõuda inimesteni, kes tarvitavad ühekordseid e-sigarette,” selgitab Elike Saviorg.

Puhta Ilma koda korraldab tänavu koostöös Eesti Elektri- ja Elektroonikaseadmete Ringluse ja Eesti Elektroonikaromuga 9.-22. septembrini väikeelektroonika kogumiskampaania pilootprojekti kümnes Eesti suuremas koolis. Projekti eesmärk on tõsta noorte teadlikkust vana väikeelektroonika käitlusest ning koguda kokku kodudesse seisma jäänud katkised elektroonikaseadmed. Pilootprojektist võtavad osa Kadrioru Saksa Gümnaasium, Tallinna Linnamäe vene Lütseum, Viimsi Kool, Saku Gümnaasium, Keila Kool, Laagri Kool, Ülenurme Gümnaasium, Tartu Annelinna Gümnaasium, Pärnu Mai Kool ja Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus.

Tühja veibi saab koos teiste katkiste elektroonikaseadmetega tuua poe kogumiskasti või jäätmejaama! Vaata lähemalt maailmakoristus.ee/veip.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta