Juunis algaval tänavusel suplushooajal avaneb Eestis 50 avalikku supluskohta, mis on ühe võrra vähem kui mullu.

Ametlike suplusrandade nimekirjast jäävad sel aasta välja Lääne-Virumaal asuv Kalijärv ja Läänemaal asuv Aafrika rand, võrreldes eelmise aastaga lisandus avalike supluskohtade nimekirja aga Reiu rand Pärnumaal.

Endiselt paistab avalike supluskohtade rohkuse poolest silma Järvamaa, kus avatakse kokku seitse avalikku supluskohta. Pärnumaa järgneb Järvamaale kuue avaliku supluskohaga.

Tallinn, Hiiu- ja Tartumaa avavad viis, Valgamaa neli, Ida-Virumaa, Läänemaa ja Võrumaa kolm, Saaremaa, Lääne-Virumaa ja Viljandimaa kaks ning Jõgevamaal, Põlvamaal ja Harjumaal avatakse üks avalik supluskoht. Ühtegi avalikku supluskohta ei ole endiselt Raplamaal.

Avalik supluskoht peab enne suplushooaja avamist olema hooldatud ja korrastatud, varustatud piisaval hulgal riietuskabiinide, tualettruumide või kuivkäimlate ja prügiurnidega. Suplejatele nähtavas kohas peab olema info suplusvee kvaliteedi ja supluskoha valdaja kohta.

Kuna inimesed on harjunud suplemas käima ka mitteavalikes supluskohtades, tuleks suplejal alati ka ise vee puhtuses visuaalse vaatluse teel veenduda. Veekogu sobivuses on põhjust kahelda näiteks siis, kui vees on näha mistahes materjalist hõljuvaid esemeid, nähtav õlikile, vesi on läbipaistmatu, ebatavalist värvi, ebatavalise lõhnaga või kui veekogu lähedal asub võimalik reostusallikas nagu kanalisatsiooni väljalasketoru või sadam.

Lahtiste haavade olemasolul tuleks suplemist vältida aga ka nõuetele vastavas avalikus supluskohas.

Terviseamet jälgib suplusvee kvaliteeti kõigis avalikes supluskohtades terve hooaja vältel. Lisaks võetakse proove ka ligi 50 suplusvee seirepunktist, kus varem on asunud supelrand ning kus inimesed on harjunud käima suplemas.

Võetud proovides jälgitakse kahe indikaatorbakteri Escherichia coli (kolibakteri) ja soole enterokokkide hulka. Need on tavalised ja levinud bakterid, kes elavad inimeste ja teiste soojavereliste loomade soolestikus. Kuna nad võivad elada lühikest aega ka väliskeskkonnas, on nad head indikaatororganismid võimaliku hiljutise fekaalse reostatuse määratlemisel.

Supluskohad klassifitseeritakse nelja kvaliteediklassi: väga hea, hea, piisav ja halb. Supluskoha vee klassifitseerimiseks koostatakse seireandmete kogu, mis koosneb minimaalselt 16 suplusvee proovist, mis võetud viimase nelja järjestikuse aasta jooksul.

Eelmise suplushooaja vältel võttis terviseamet kokku ligi 550 suplusveeproovi, neist ligi 350 avalikest supluskohtadest. Terviseameti järelevalve käigus võeti 171 suplusvee proovi.

Võrreldes 2017. aastaga paranesid suplusvee kvaliteedinäitajad ning varasema nelja halba kvaliteediklassi liigitatud supluskoha asemel sattus 2018. aastal halba kvaliteediklassi vaid üks supluskoht. Suplusveele avaldasid mõju vetikaterohke soe suvi, madalama veega randades mõningased tugeva tuule ja kõrge lainega tormisemad ilmad ning periooditi ka (eriti just Harjumaa) randadele Läänemere sügavamatest kihtidest pärinev jahedam vesi.

Sel aastal võetud proovide kohaselt vastab Eesti suplusvee kvaliteet aga kõigis avalikes randades nõuetele.

Avalike supluskohtade veekvaliteedi andmetega on võimalik tutvuda jooksvalt terviseameti temaatilisel alalehel. Veekvaliteedi info on samuti leitav ka supluskohas asuvatel infotahvlitel.

Ametlik suplushooaeg kestab 1. juunist kuni 31. augustini.