Viljandisse ja Väikemõisa ehitatakse Šveitsi abiprogrammi ja Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi rahaga lastele neli uut 8-10-kohalist ja energiasäästlikku peremaja. Tänased hooned ei vasta kaasaegsetele nõuetele, ega sobi ka erivajadustega lastele, teatas Sotsiaalministeerium.

Sotsiaalmisnistri Hanno Pevkuri sõnul peavad uued peremajad lähtuma eelkõige laste vajadustest. Ministri hinnangul oleks kahtlemata parem, kui igal lapsel oleks oma kodu. Kuid juhul, kui laps peab siiski elama asenduskodus, on väga oluline, et elutingimused oleksid võimalikult kodused ja laste jaoks turvalised. Minister rõhutas, et eriti hea meel on tal selle üle, et esmakordselt ehitatakse lastele passiivmajad, mis on loodussõbralikud ning kus soojuskaod on viidud miinimumini.

Lähiaastail ehitatakse ligikaudu 40 peremaja, mis saavad koduks 300-350 lapsele.

Mis on passivmaja?

Passiivmaja kontseptsioon lähtub teaduslikust huvist, kui kaugele saab maja energiakulude vähendamisega minna.

Passiivmaja idee on osutunud elujõuliseks põhjusel, sest küttevajadust ei viida mitte võimaliku miinimumini, vaid teatud mõistliku piirini, milleks passiivmaja puhul on võimalus aktiivsest küttesüsteemist loobuda. Tavaliselt kütab maja keskküttesüsteem koos torude, radiaatorite ja õli- või gaasikatlaga.

Passiivmaja puhul soojakadusid vähendatakse nii palju, et maja saaks ära kütta ainult sissejuhitavat õhku soojendades. Hea ruumikliima tagamise eesmärgil on passiivmajas kontrollitud õhuvahetus möödapääsmatu.

Allikas: Passive Hause

Sarnased artiklid