Tänasega tõmmatakse joon alla ametlikule suplushooajale, mis tähendab, et lõppeb suplusvee hindamine ja vastava teabe edastamine suplejatele Eesti 53s avalikus supluskohas.

Meie randade suplusvee kvaliteet oli lõppeval hooajal parem kui möödunud aastal. Ametlikest supluskohtadest võeti kokku 277 veeproovi, see on keskmiselt 5 proovi ühest supluskohast. Neist 19 proovi ehk 7 protsenti olid sellised, kus uuritavad mikrobioloogilised näitajad ületasid kehtestatud piirmäärasid.

Probleeme veekvaliteediga esines kuues ametlikus rannas. Tartus Anne kanali äärses supluskohas, Põlvas Põlva järve rannas, Tallinnas Stroomi rannas ning Pärnus Mai, Raeküla ja Vana-Pärnu rannas.

Jahedapoolsem suvi hoidis ära sinivetikate kasvu ning seetõttu sinivetikate õitsenguid peale Harku järve ranna mujal ei täheldatud.

Lisaks ametlikele randadele võeti suplusvee proove veel 55st mitteametlikust supluskohast. Kokku 172 proovi, millest nõuetele ei vastanud 9 ehk 5%. Mittevastavad proovid võeti Maardu järvest, Mustvee Peipsi järve supluskohast, Jõgevamaa Pajusi küla supluskohast ning Pärnus Pärnu jõe ääres asuvast Rääma ujulast.

Suplushooaja lõpu järel toimub suplusvee kvaliteeti hindamine, mille tulemusel määratakse igale supluskohale uus suplusvee kvaliteediklass – väga hea, hea, piisav või halb. Veekvaliteeti hinnatakse nelja  viimase aasta andmete põhjal. Uued suplusvee kvaliteediklassid pannakse supluskohas välja järgmisel suplushooajal.

Avalikud ametlikud supluskohad on rannad, kus tehakse regulaarset suplusvee seiret, mis on  hooldatud ja korrastatud, varustatud piisaval hulgal riietuskabiinide, tualettruumide või kuivkäimlate ja prügiurnidega. Suplejatele nähtavas kohas oleval infotahvlil on teated supluskoha, suplusvee kvaliteedi ja supluskoha valdaja kohta.

Vaata lisaks: Avalikud rannad Eestis

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta