2014. aasta suplushooaja järel toimunud suplusvee kvaliteedi hindamise tulemuste põhjal selgus, et Eesti suplusvee kvaliteet oli valdavalt hea ja väga hea.
- Tarbimine ja tervis
- 26. mai 2015
Eesti edastas möödunud aasta lõpus Euroopa Liidule veekvaliteedi andmed 54 supluskoha kohta, neist 27 asusid mere ääres ning 27 siseveekogude ääres. Meie supluskohtadest 34 klassifitseeriti klassi „väga hea”, 11 klassi „hea”, 3 klassi „piisav”, 3 klassi „halb“, kaks klassi „uus” ja üks supluskoht kui ajutiselt suletud.
Uus supluskoht on kolmandat aastat avatud Hiiumaal asuv Liivalauka rand ja esimest aastat avatud Läänemaal asuv Roosta rand.
Narvas asuv Joaoru rand on ajutiselt suletud ehitustöödeks alates 2013. a juulist. Mitte piisava sagedusega võeti proove Laulasmaa, Narva-Jõesuu ja Toila rannas.
„Halba” klassi klassifitseeriti Pärnumaal asuv Vana-Pärnu rand, Lääne-Virumaal asuv Kunda rand ning Anne kanal Tartus. Anne kanali ja Vana-Pärnu ranna puhul ületasid E.coli ja Kunda ranna puhul soole enterokokkide 90-protsentiili väärtused „piisava” klassi piirnormi.
Iga aasta lõpus esitavad kõik EL liikmesriigid oma suplusvee seireandmed EL suplusvee aastaaruande jaoks, mis avaldatakse enne järgmise suplushooaja algust. Aruanne ei kajasta suplusvee kvaliteeti reaalajas, vaid võrdlust eelnevate aastatega.
Vastavalt nõuetele klassifitseeritakse supluskohad EL aruandes nelja veekvaliteediklassi: „väga hea”, „hea”, „piisav” ja „halb”. Lisaks veel juhul kui supluskoht on uus ning ei ole jõutud koguda nõutud arvu proove, klassifitseeritakse supluskoht kui „uus”, juhul kui kasvõi ühelgi aastal on proovivõtu sagedus olnu lubatust harvem, siis „mittepiisava sagedusega uuritud” ning kui supluskoht on ajutiselt või alaliselt suletud, siis „suletud”.
Supluskoha vee klassifitseerimiseks koostatakse seireandmete kogu, mis koosneb minimaalselt 16 suplusvee proovist (määratud soole enterokokid ja E. coli bakterid), mis on võetud viimase nelja järjestikuse aasta jooksul. Ühel suplushooajal tuleb võtta minimaalselt neli suplusvee proovi.
Eelmisel aastal võeti Eestis suplusvee proove 53 avalikus supluskohas, lisaks veel 39 supluskohas, mis asuvad veekogude ääres, kus on varem asunud supelrand või kus inimesed on harjunud käima suplemas, kuid mida supluskoha omanik ei ole soovinud korrastada ja avaliku supluskohana avada.
Suplushooaja jooksul võeti kokku 484 suplusveeproovi, neist avalikest supluskohtadest 326 proovi. Kõigist võetud proovidest oli mittevastavaid 17. Avalikest supluskohtadest võetud proovidest ei vastanud nõuetele 13 ehk 4%.
Avalikud supelrannad on rannad rannad, kus on tagatud heakord, on olemas riietuskabiinid, prügiurnid ja tualetid, kus teostatakse regulaarselt suplusvee seiret ja tehakse suplusvee kvaliteedi info kättesaadavaks ranna külastajatele.
2015. aastal avatavad avalikud supluskohad selguvalt hiljemalt maikuu lõpuks.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
