Selleks et puhkuse ja pidustustega lisakilosid ei koguneks ega tervisemuresid tekiks, aga ka et soojade ilmade saabudes oma keha mitte liigselt kurnata, tasuks suvel üle vaadata oma toitumisharjumused ning neid aastaajasõbralikemaks kohendada.

Suviste temperatuuride saabudes peaksid vastavalt muutuma ka toitumisharjumused – kõrvale tuleks jätta mõned toidud, mida on vaja eelkõige külmal perioodil, ning eelistada värkeid aiasaadusi, kirjutab dietas.com. Järgnevalt annamegi mõngaid soovitusi, kuidas suvel ning puhates tervislikult toituda.

Ära jäta söögikordi vahele

See, et suvel tuleks eelistada värskemat, kergemat ja lihtsamini valmistatavaid roogi, mis sisaldavad vähem kaloreid, ei tähenda kindlasti, et tuleks ära jätta söögikordi.

Suvel sobib päeva esimeseks kergeks eineks hästi puuviljajogurt või piim ja tomati ning oliiviõliga röstsaiad. Hommikuti istuvad organismile hästi ka apelsini või mõne muu tsitruselise mahl ning hommikusöögihelbed jogurtiga.

Einesta kergelt ja sageli

Näib, et juba loodus ise on meie toidulaua vastavalt organismi vajadustele seadnud. Nimelt valmivad just suvisel ajal puu- ja aedviljad, milles leiduvaid toitaineid meie keha vajab ning mis võimaldavad isusid rahuldada tervislikul moel.

Suveperiood ongi kõige parem aeg just toorete aiasaaduste tarbimiseks. Värsketes viljades on ohtralt vitamiine, mis keetmisel-küpsetamisel suures osas kaduma lähevad. Seetõttu tasub suvel põske pista nii palju  värskeid puuvilju, aga ka näiteks kurki, tomatit ja teisi aiasaadusi, kui vähegi isu on.

Samuti on suvine aeg kõige sobilikum enese tervislike snäkkide, oodete, väikeste einete ning kergete õhtusöökidega harjutamise jaoks. Suurt kõhtühjuse tunnet vältides ja iga paari kuni nelja tunni tagant midagi kerget ja tervislikku põske pistes hoiad aktiivselt töös nii ainevahetussüsteemi kui ka vähendad kuuma ilma korral päikesepiste tekkimise ohtu.

Nii peaksid ka lõuna- ja õhtueine koosnema eelkõige värskest, mille kõrvale võib võtta ka lahjemat liha. Oluline on, et toit ei oleks raskestiseeditav. Seetõttu on tihipeale parim valik juur- või aedvilja kõrvale kala, kala või kalkun.

Kindlasti ei tohiks suvel aga unustada tarbimast ohtralt vett kogu päeva jooksul.

Rasvasisaldus olgu madal, toidulaud aga mitmekülgne

Puu- ja aedviljade tarbimine aitab eelkõige suvel kaitsta ja tervendada nahka seda toites ning niisutades. Samuti tagab ka piisav värskete saaduste tarbimine organisimi jaoks vajaliku koguse vedeliku, mis ei lase tekkida vedelikupuudusel ning soodustab seedeprotsesside sujuvat toimimist.

See aga ei tähenda, et toituma peaks ainult „rohelisest“. Oluline on, et suvedieeti oleks kaasatud ka teraviljad, riis, pasta ning unustada ei tohiks ka (väherasvast) liha, kala, muna ja piimatooteid.

Üks õige menüü sisaldab endas madala rasvasisaldusega toite, mille hulgast võiksid enamuse siiski moodustada juur- ja aedviljadest tehtud salatid, supid, püreed, hautised ja muud hõrgutised.

Soovituslik on tarbida küllastamata rasvu, mida leidub näiteks oliiviõlis ja avokaados. Samuti tuleks tarbida seemneid, kuivatatud puuvilju ja kala (eelkõige sinist, näiteks tuunikala), mis on eriti olulised naha niiskuse, kaitsevõime ja tervise säilitamiseks.

Kaitse oma nahka

Vitamiin A aitab uuendada nahka ja limaskesta. Seda leidub loomset päritolu toidainetes nagu maks, piimarasvad, muna ja täispiimatooted. Samuti on võimalik A-vitamiini omandada beeta-karoteenide kaudu, mille organism ise vajadusel A-vitamiiniks muudab. Beeta-karoteeni leidub rohelise lehega ning punaka-orantžika-kollaka värvusega aedviljades (nt. porgandites, tomatites), aga ka mõnedes puuviljades (nt. aprikoosides, kirssides, melonites, virsikutes)

Kõige enam on naha eest hoolitsejana tuntud aga hoopis vitamiin E, mis hoiab ära vabade radikaalide kuhjumise. Suvel võivad päikesekiired põhjustada naha vananemist ning laike. Selle vältimiseks soovitab dietas.com toitu valmistada nisuiva-, oliiviõli või sojaga ning süüa täisteravilju, rohelise lehega aedvilju ning kuivatatud puuvilju.

Samamoodi on vajalik ka vitamiin C, mis muuhulgas tõhustab kollageeni tootmist. Kollageen aitab aga nahka hoida siledana ning kortsudevabana. C-vitamiini saab näiteks kiivide, melonite, maasikate, mooruspuuviljade, aga ka paprika ja tomati piisaval tarbimisel.

Magustoidust loobuma ei pea

Selge on see, et suvisel ja eriti soojal ajal on keha energia- ja kalorivajadus väiksem kui külmal talvel. See aga ei tähenda, et tuleks maiustamisest täielikult loobuda, lausa vastupidi.

Magustoiduks sobivad väga hästi näiteks jäätis, jogurt, smuuti või mõnusalt külm värsketest puuviljadest pressitud mahl, mis on vitamiinidest tulvil ja ka värskendab kuumal suvepäeval mõnusasti.

Jäätise puhul ei maksa aga arvata, et tegemist on vaid magusaga patustamisega. Nimelt on Barcelona ülikooli toitumisteadlased leidnud, et jäätis ei ole enam pelgalt maiustus, vaid on muutunud tasakaalustatud dieedi üheks osaks.

Jäätis on ju ühelt poolt küll suurepärane võimalus oma magusaisu rahuldamiseks, samas leidub nii mõneski külmas ampsus lisaks suhkrutele näiteks ka kaltsiumit, taimeõlisid, kakaod ja mitmeid muid aineid, mida piiratud koguses organisimile tarvis läheb.

Allikad: dietas.com, lineayforma.com

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta