Kõige enam tarbivad regulaarselt energiajooke 15–30 aasta vanused Eesti elanikud, selgub Põllumajandusministeeriumi tellitud energiajookide tarbimise uuringust.
- Tarbimine ja tervis
- Maaeluministeerium
- 24. september 2013
„Murelikuks teeb, et juba lapsed tarbivad suure kofeiinisisaldusega jooke. Energiajooke juuakse soovituslikust kogusest enam, sageli ka lihtsalt maitse pärast,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Uuring näitab, et tarbijatel on üpris kasin ettekujutus energiajookide olemusest. Usun, et siin on riigil teha tõsisem teavitustöö.“
Energiajookide ja teiste kofeiini sisaldavate toodete (nt kohv, šokolaad, tee) tarbimisharjumuste ja põhjuste uurimiseks küsitleti tänavu kevadel üle 3500 Eesti elaniku vanusevahemikus 7-45 aastat.
Küsitletud jagunesid kolme gruppi: 1.-6. klassi õpilased (451 vastajat), 7.-12. klassi üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste ja kõrgkoolide õpilased (kokku 2766 vastajat) ning inimesed vanusevahemikus 16-45 aastat (900 vastajat).
Uuring näitas, et:
- Energiajookide tarvitamist alustatakse valdavalt 10-15-aastaselt.
- Enim on regulaarseid energiajookide tarbijaid 15-30-aastaste seas.
- Energiajookide tarbijatest tarvitas neid vähemalt kord nädalas möödunud aastal 1. grupis 15,9%, 2. grupis 22,6% ja 3. grupis 14,2% vastanutest.
- Igapäevaseid energiajookide tarvitajaid esimeses grupis ei olnud. 2. grupis oli neid 1,7% ning 3. grupis 0,4% kõikidest küsitletutest.
- Energiajooke tarbinute keskmine päevas joodav kogus oli 1. grupis 324 ml, 2. grupis 436 ml ja 3. grupis 462 ml.
- Peamiste energiajoogi tarbimise põhjustena toodi maitse, janu kustutamine, energia saamine ja väsimuse peletamine.
Uuringu koordinaator ja Tervise Arengu Instituudi toiduekspert Tagli Pitsi ütles, et energiajooke tarbitakse sageli valel põhjusel, sest need ei sisalda tegelikult rohkem energiat kui tavaline karastusjook.
„Energiajook pole janukustutaja ja ei anna lisaenergiat, kuigi neid sageli nii reklaamitakse,“ rääkis Pitsi ja lisas, et jookides sisalduv rohke kofeiin võib liigsel tarvitamisel põhjustada hoopis tervisehäireid ja halba enesetunnet. „Ka sisaldavad energiajoogid palju suhkrut, mille liigne tarvitamine soodustab kehakaalu tõusu ja hammaste lagunemist. Näiteks kui juua päevas 300 ml energiajooki, siis ei tohiks sel päeval enam maiustusi süüa.“
Uuring soovitab vähendada energiajookide pakendite suurusi, seada piirmäär kofeiinisisaldusele ja tõsta tarbijate teadlikkust energiajookide teemal.
Uuringu viis läbi Tervise Arengu Instituut Põllumajandusministeeriumi tellimusel. Täismahus uuringuraporti leiab siit.
Taustaks Energiajoogid toodi esmakordselt turule 1960. aastatel Aasias, kust need levisid 1970. aastatel Euroopasse ja seejärel Ameerikasse. Energiajoogid sisaldavad tavaliselt süsivesikuid, vitamiine, kofeiini, tauriini, glükoronolaktooni ja teisi toimeaineid. |
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
