Sven leiab, et kogukonna ja koostöö seis on täna endiselt konkurentsikeskne. Maailm muutub ja ka meie peaksime kergemalt vanadest mustritest lahti laskma ja uutega end harjutama. Luuakse ju tähtsaid ja innovaatilisi energiasäästlikke lahendusi, mis meie eluolu parandavad. Miks mitte ka ise sellistes mõttetalgutes ja töötubades osaleda? Meis kõigis on potentsiaali - see tuleb vaid üles leida. Sotsiaalsed ettevõtlusvormid on heaks näiteks, kus tehakse enamasti koostööd meeskonnana, kasutades kõigi osalejate teadmisi ja otsides lisa teistelt sel rajal käijatelt. Seoses nõudluse kahanemisele on tööstuste allakäik suur ning koostööl ja kaasamisel on seega suurem rõhuasetus. Tarbimisühiskond ei saagi kesta kaua.

Sveni arvates oleks ideaalne, kui külades inimestele koostegemise võimalusi tutvustataks ja hakkajamad inimesed peaksid selliseid ettevõtmisi vedama. Talgutööd aitavad saavutada hea enesetunde, olles kellelegi abiks suurema mahulise töö tegemisel. Samuti annab sedalaadi ettevõtmine võimaluse oma kogukonna inimestega sotsiaalselt suhelda ning ärgitada inimesi mõttevahetustele ühise tuleviku osas. Linnakeskkonnas on üks võimalus käsitleda kortermaja või korteriühistut kui üht “küla”, milles tunda huvi oma naabrite vastu ja midagi koos ära teha. Nii saaksime tugevama ja hoolivama kogukonna, mis on aluseks võimalike raskuste ületamisel.

Sveni arvates on mõttemaailma piiratus peamiseks takistuseks selle teostamiseks. Me peame võimalikuks ainult seda, mida me arvame ise teadvat. Keskkonnateadlikkuse tõstmiseks on vaja inimestele rohkem infot jagada, et arusaam meid ümbritsevast jõuaks igaüheni. Et olukorda parandada, peaks igaüks aru saama, kuidas tema tegevus elukeskkonda mõjutab ja mida tema ise teha saab. Tänapäeval on meedial suur mõjuvõim, seda tuleb rohkem kasutada meile tegelikult vajalike teemade edastamiseks ning seda eksistentsiaalse hirmu süvendamise ja „ära panemise” asemel. Arusaamad „Elu kui võistlus!” ja „Tarbimishullus on sulle vajalik!” tuleb jõulisemalt kummutada. Tänavatel on küll aeg-ajalt reklaamplakateid „Võidab see, kel surres kõige rohkem asju!”. See sõnum peaks viima tarbimise tegeliku vähenemiseni, kuid inimesed peavad seda enamasti huumoriks ega süvene teema aktuaalsusse.

Sven leiab, et inimesed võiksid paika panna püsiväärtused ja prioriteedid nii tänases maailmas, kui ka igaühe enese elus. Inimese mõju teisele inimesele, inimese mõju keskkonnale; mille nimel me midagi teeme ja kuidas see tegevus mõjutab tulevasi põlvkondi – kõik vastastikuse mõju teemad on vaja paika saada. Hoolivus meid ümbritseva keskkonna ja inimeste suhtes. Arusaam, et meie tegevus mõjutab Maailma (liblika efekt). Oma mõtetega loome me elukeskkonda nii endale kui teistele inimestele. Kui see meile kohale jõuab, siis oleme suure sammu edasi astunud!
_________________________________________
Artikkel ilmus Minu Eesti on kodanikualgatuse kodulehel: http://www.minueesti.ee/

Minu Eesti on kodanikualgatus, mis kutsub Sind koos sõpradega Eesti hüvanguks kaasa mõtlema, et muuta meie kodumaa veel paremaks kohaks.

Loe lisaks: Intervjuu Minu Eesti teemadel: Külva mõtet, lõika tegu!