Kõrge kolesteroolitase on üks peamisi südame- ja veresoonkonna haiguste põhjustajatest. Levib müüt, nagu oleks kolesteroolitasemega probleeme ainult keskealistel ja vanematel ülekaalulistel meestel, kuid tegelikkuses on kolesteroolinäit SYNLABi andmetel üle normi pea 60% Eestis elavatel inimestel, kelle seas on erinevas vanuses mehi ja naisi.

 

“Südame-veresoonkonnahaiguste peamisteks riskiteguriteks on normväärtusest väljas üldkolesterooli ja LDL- ehk halva kolestrooli tase ning kõrgenenud vererõhk, mida soodustab paljuski stress ja ebapiisav puhkus, ebatervislik toitumine ning vähene liikumine ja sellega sageli kaasnev liigne kehakaal,” rääkis SYNLABi laboriarst dr Jüri Laasik. Kolesterool on eluks hädavajalik, see aitab toota mitmeid hormoone, D-vitamiini ja toidu seedimises osalevaid sapphappeid, kuid probleem tekib, kui inimese veres on kolesterooli liiga palju.

“Suurenenud LDL-kolesterooli sisaldus on üks peamisi veresoonkonna kahjustuse põhjustajaid ja kõrges kontsentratsioonis ka ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise ning sellega seotud müokardiinfarkti ja insuldi tekke riskifaktor. Probleem seisneb selles, et LDL-kolesterool võib ladestuda arterite seintele, mistõttu arterid ahenevad ning muutuvad põletikulisteks ja verevool halveneb. Mingil  hetkel võib see ladestus ehk naast rebeneda ja tekitada trombi, mis võib halvimal juhul põhjustada südamelihase infarkti või insuldi,” selgitas dr Laasik.

Normist kõrgemat kolesterooli taset on SYNLAB meditsiinilabori möödunud aasta statistika andmetel näidanud 59% tehtud kolesteroolianalüüside tulemustest. Vanusegrupis 45-55 eluaastat oli normist kõrgem kolesteroolitase viiendikul ning vanusegrupis 36-45 eluaastat oli normist kõrgem kolesteroolitase 13% tehtud analüüsidest.

Kõrge kolesteroolinäidu taga võib olla geneetiline eelsoodumus

Dr Laasik nentis, et kuigi ebatervislik toitumine ja vähene liikumine aitab südamehaiguste tekkele kaasa, siis päriliku eelsoodumuse ehk nn perekondliku hüperkolesteroleemia puhul ei pruugi inimesed olla sugugi ülekaalulised ega ebasportlikud. Seetõttu ei tunne nad sageli ka vajadust oma tervisenäitajaid kontrollida.

SYNLABi laboriarst tõi välja, et südame-ja veresoonkonnahaiguste kujunemisel nooremas eas ongi sageli põhjuseks geneetiline eelsoodumus. “Geneetilist eelsoodumust ei pea tänapäeval oma sugupuud uurides ennustama, vaid selle saab määrata vereprooviga. Kui pereliikmetel on kõrge kolesteroolitase või südamehaigused, tasub oma tervisenäitajaid regulaarselt kontrollida juba nooremas eas, näiteks 30+ vanuses ning pöörata tähelepanu elustiilile ja toitumisele. Vajadusel saab abi ka kolesteroolitaset alandavatest rohtudest” ütles dr Laasik.

Eelsoodumuse tuvastamisest rääkides tõi dr Laasik välja südame-veresoonkonnahaigustega tihedalt seotud lipoproteiin (a) näitaja, mille sisaldus veres on geneetiliselt kindlaks määratud. Kõrge lipoproteiin (a) tase võib tõsta südame-veresoonkonnahaiguste riski sõltuvalt tasemest 1-5 korda ning suurendada tromboosi ohtu. Kõrgenenud väärtusi esineb koguni 20-30% inimestest.

“Kuigi pärilikku eelsoodumust ei saa inimene ise mõjutada, on siiski osa südame- ja veresoonkonnahaiguste esinemissagedusest seotud meie põhjamaise elustiiliga: ületöötamine, harvad puhkused, ebapiisav uni, stress, vähene liikumine ja ebatervislik toitumine. Kõik see, millele vastandub Vahemere piirkonna inimeste söögi- ja joogikultuur ning puhkuse ja pingutuse suurem tasakaal,” tõi dr Laasik välja ja lisas, et just Vahemere piirkondades on südame-veresoonkonnahaiguste esinemissagedus väiksem.

Südamehaiguste vastu aitavad võidelda oomega-3 rasvhapped

Dr Laasik tõi välja, et vahemerepiirkonna toidusedelil on ka piisavalt oomega-3-rasvhappeid, mis aitavad reguleerida kolesterooli ja eriti triglütseriidide taset veres, langetada vererõhku ning hoida veresoonte seinad elastsed – see kõik vähendab trombide, infarktide ja insultide tekke riski. “Põletikuga kulgevate südamehaiguste ja teiste põletikuliste protsesside puhul on kehal vaja oomega-3 rasvhappeid: eikosapentaeenhape (EPA) ja dokosaheksaeenhape (DHA), mis põletikureaktsioone vaigistaks,” ütles dr Laasik.

Tema sõnul on leitud, et inimestel, kellel on oomega-3 rasvhapete EPA ja DHA sisaldus rakkudes piisav, on madalam risk raskelt haigestuda südamehaigustesse. “Oomega-3 rasvhapped vähendavad südame rütmihäirete teket ning alandavad vererõhku. EPA ja DHA aitavad vähendada triglütseriidide sünteesi maksas ja sisaldust veres, pidurdavad ateroskleroosi arengut ja trombooside teket. Paraku sobivat oomega-3 rasvhapete päevast doosi inimese kaalu järgi arvestada ei saa. Seda saab määrata organismis sisalduvate rasvhapete koguste järgi ja seda on võimalik määrata vereanalüüsiga,” ütles dr Laasik.

Ta toonitas, et varases staadiumis südame-veresoonkonnahaigused ei pruugi anda tuntavaid sümptomeid - siiski võivad nendele viidata väsimus, füüsilise jõudluse langus, hingeldus, rütmihäired (südamepekslemine, lisalöögid ehk ekstrasüstolid) ning pearinglus. “Kõrge kolesteroolitaseme esmane sümptom võibki olla juba infarkt,” nentis dr Laasik ja pani kõigile südamele regulaarselt tervisekontrollis käia.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta