Kindlasti oled pärast rasket tööpäeva või tihedat kodutöid täis päeva tundnud end kui tõeliselt tühjaks pressitud sidrun. Või veelgi hullem, tunned end juba pikka aega niimoodi… Me peame jõudma kõike: kodus kokkama, olema muidu tubli perenaine, tooma ja viima lapsi lasteaeda ning kooli, olema proff oma ametipostil ja turnima mööda karjääriredelit ülespoole.

Sisimas tahaks aga hoopis koos lapsega raamatut vaadata, mõtlemata köögis kõrguvale mustade nõude tornile või lesida koos kallitega kodus ning mitte mõelda homsetele töötegmistele.

Mis siis teha, kui tekkib tunne, et sinu sees on midagi purunenud, et enam pole jõudu lihtsaimate asjade tegemisekski ja huvi on kadunud terve maailma vastu? Pigem tahaks nüri järjekindlusega klõpsida erinevaid telekanaleid, vahtida lihtsalt aknast välja või hoopis magada, magada…

Võibolla on see vanadus? Mõnes mõttes kindlasti ongi, sest vanadus on eelkõige väsimine iseendast ja see võib ilmneda mis tahes vanuses. Kuid sellist vanust saab minema peletada üsna kaugele ja kes teab, vahest pärisekski...

Kiire väsimine, unustamine, närvilisus, väsimus ja unisus juba varahommikul ning tunne, et päeva lõpuks oled autopiloodi peal, öösel magada ei saa. "Mõnusad” asjad nagu soor, herpes, vererõhu tõusud ja langemised, sagedased külmetused ja muud meelidvad asjad - need sümptomid on tuttavad kindlasti paljudele.

Selle seisundi põhjuseid on mitu: ebapiisav või rahutu uni, kuhjunud stress, üleväsimus, tavaline vitamiinipuudus ja ebaõige toitumine, osad ravimid, näiteks allergiavastased, igasugused erinevad haigused, mis püstijalu läbi põetakse nii ägedamas kui leebemas vormis.

Hädade põhjus võib ka hoopis tõsisem olla: südame-veresoonkonna ja endokrinoloogilised haigused, viirushaigused (tuberkuloos, klamüüdia, parasiididi), närvisüsteemihaigused (depression, neuroosid), rasvumine.

Õnneks on enamasti tegemist pigem tervisehäirega kui tõsise haigusega, kuid pea kõik eelpooltoodu viib varem või hiljem aju verevarustsuse häireteni, ajurakud ei saa enam piisavalt hapnikku, muudkui haigutad, ohkad ja kõik huvid ning ambitsioonid taanduvad ühele, saaks ainult magada!

Kuid piisab ainult kopsud korra õhku täis tõmmata, ennast liigutada või hoopistükkis külma dušši võtta, kui pea saab selgeks ja unimüts saab ühtäkki taas tegusaks ja asjalikuks.

Kuid aeg-ajalt võib sellest üksinda vähe olla, ajul ei jätku lihtsalt toitu, vitamiine ja mikroelemente, aju nälgib!

Veelgi enam, organism on end lülitanud kokkuhoiurežiimile, igasugu impulsid on aeglustunud, toitaineid imendub vähem ja aeglasemalt ning sellepärast ongi  vastuvõtuvõime aeglustunud, mälu viletsamaks jäänud, loidus, pikatoimelisus.

Kaasaegsel meditsiinil on palju võimalusi kroonilise väsimuse ravimiseks, kuid esimese sammuna on vaja stressist vabaneda, vähendada igapäevaseid kohustusi, kindlustada end puhkuse ja täisväärtusliku unega.

See kõik on arusaadav, kuid meie elud on meile tempod juba ette dikteerinud ja nendest välja tulla ei olegi nii väga lihtne. Kuid enne kui minna arsti juurde, saab üht-teist isegi ära teha.

Kõige tähtsam, päevarežiim

Kui pingeline graafik ka ei oleks, katsu väga kindlalt kinni pidada uneaegadest ja söögikordadest. Kui päevaplaanis jääb unetunde väheks, siis kindlad kellaajad aitavad organismil paremini kohaneda ja väiksema aja jooksul suudad end paremini välja puhata.

Jahe dušš

See on parim, mida saad oma kehale enne hommikusööki pakkkuda. Igasugused veeprotseduurid meeldivad su organismile väga. Kui töötad kodus, siis miski ei võta und ja väsimust paremini ära kui jahe dušš. Sama lugu on õhtul, kui enam sugugi olla ei jaksa, aga üht-teist on veel vaja teha, siis võta tahtejõud kokku, käi külma duši all, kasta eriti jalgu jääkülma veega.

Kehaline aktiivsus

Ärge rutta seda punkti kohe maha tõmbama, isegi 5-10 minutit mingisugustki liikumist hommikuti annab hulga jõudu, kui see muutub regulaarseks. Algus on kindlasti raske, kuid võimlemisega parandad oma vereringet, ärkad korralikult ja saad suure hulga positiivseid emotsioone, sest oled ennast ületanud! Ja see ei saa sind mitte rõõmustada.
Pööra erilist tähelepanu oma kaelale, pööra pead paremale ja vasakule, venita pea nii kõrgele kui saad ja siis õlgade vahele tagasi, toeta lõug nii sügavale rinnale kui saad ja siis jälle painuta pea taha. Ja kui tõesti hommikul aega ei ole, siis venita ja ringuta nii kõvasti ja korralikult kui saad, hinga sügavalt, ripu, kui on see võimalus, tee mõned painutused.

Kahjuliku harjumused

Katsu suitsetamisest loobuda ja alkoholiga piiri pidada. Vaata üle oma söömisharjumused. Proovi mitte üle süüa. Pärast suurt söömist tuleb alatiu uni. Söögilaua tagant tuleb pisut näljasena püsti tõusta. Ära katseta erinevate dieetidega, eriti pärast haigust või menstruatsiooni. Jälgi kaalu. Juurdevõtmine toob hulga probleeme ja komplekse, kuid samas on ka üks kroonilise väsimuse põhjustajaid.

Fütoteraapia

Jõudu ja tarmu saab ammutada ka raviteedest ja siirupitest: humal, viirpuu, naistepuna, maasikas, osi, teeleht, raudrohi, ženšenn, lagrits, aaloe jt. Need taimed aitavad leevendada stressi, parandavad immuunsussüsteemi, aktiveerivad kesknärvisüsteemi. Väsimuse tunne on sageli seotud emotsioonidega, kui depressioonist on raske ilma ravimitete avälja tulla, siis lihtsalt kehva enesetundega tasub ja peab võitlema. Katsu oma päev seada plaani järgi, koosta endale minimum ja maksimum päevaplaan, ära planeeri oma päeva seda, mida nagunii teha ei jõua. Väga tähtis on, et päeva lõpuks kogeksid rahulolu ja heaolu tunnet, katsu igas päevas leida midagi ainult endale meeldivat. Katsu ise ennast motiveerida: kui ma teen täna kõik need asjad ära, siis saan home minna sõbrannadega kohvikusse. Talvisel ja sügisesel ajal napib valgust, kanna rõõmsavärvilisi asju. Tee ennast iga päev iluskaks ja imetle peegli ees: Küll ma ikka näen hea välja! Olge kindel, tulemus ei jää tulemata!

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta