Kas sul on mõttes mõni unistus? Midagi, mida tahaksid lähiajal endale või lähedastele lubada, aga rahakotist kohe vajalikku summat võtta pole. Säästmine on nimelt palju lihtsam siis, kui sul seisab silme ees konkreetne eesmärk, mille jaoks koguma hakata. See motiveerib tunduvalt rohkem, kui lihtsalt igaks juhuks raha kõrvale panemine.

Kui eesmärk on teada, tuleb mõelda, kui palju iga kuu säästa suudaksid. Kui esimene emotsioon on, et kõrvale panemiseks ei jää midagi üle, sest igapäevase eluga toimetulek sööb kogu sissetuleku ära, siis mõtle, kas see ikka päriselt on nii.

Nende mustade aukude üles leidmiseks, kuhu raha lihtsalt ära kulub, tasub koostada pere-eelarve. Kui paned detailselt kõik kulud ja tulud kirja ning analüüsid, millele kulutad, võib tulemus olla üsna üllatav. Näiteks käies igal tööpäeval väljas lõunatamas ning ostes 3 eurot maksva päevaprae ja 1,20 eest mahla, kulub kuus lõunasöökidele 90 eurot. Vahel kodust toitu kaasa võttes oleks see summa tunduvalt väiksem.

Teiseks tasub üle vaadata oma finantsteenuste lepingud – näiteks kas maksad aastamaksu või kuumaksu krediitkaardi eest, mida sa kasutad vaid kord-paar aastas – sel juhul võiks uurida, kas on võimalik saada kuumaksuta kaart ning millised on sel juhul intressi maksmise tingimused. Võib-olla on sul tellitud SMS-teavitus, kui kontole raha laekub – kuna teavituse eest tuleb maksta teenustasu, mõtle, on sulle see ikka vajalik. Tasub ka üle vaadata oma püsikorralduse lepingud - mõnes pangas on need tasulised.

Kui oled oma kulusid kriitilise pilguga analüüsinud ja suutnud ka tarbimisharjumustes inventuuri teha, leiadki üles need väljaminekud, millest on edaspidi võimalik kas täielikult loobuda või neid vähendada. Lisaks võiksid mõelda, kas sul on võimalusi oma sissetuleku suurendamiseks - äkki on võimalik teha lisatööd vmt. Nüüd oledki teinud esimesed sammud selleks, et saaksid säästma hakata.

Siinkohal ka üks hea nipp – säästmiseks mõeldud summa tasub kohe pärast sissetuleku laekumist kõrvale panna, kas siis kogumiseks mõeldud eraldi kontole, hoiusele või kasvõi sukasäärde – siis sa ei saa seda igapäevaostudeks ära kulutada.

Kas koguda sukasäärde või panka?

Kuna raha hoiupõrsas või arvelduskontol hoides ei teeni see üldse intressi või teeb seda väga minimaalselt, tasub mõelda, kas see on sinu jaoks sobivaim säästmise viis. Ühe alternatiivina võiksid tutvuda erinevate hoiuste liikidega. Kindlasti peab võrdlema erinevate pankade pakkumisi nii intressi kui tingimuste osas, sest kuigi hoiused kannavad erinevates pankades tihti sama nime – näiteks tähtajaline hoius või kasvuhoius – on nende tingimused ja intress erinevad. Näiteks praegu on kuuekuulise tähtajalise hoiuse intress pankades vahemikus 1,4%–2,5%.

Kui kaalud hoiustamist, tasub teada, et hoiuste liike on erinevaid ning valik sõltub sinu eesmärgist – kas tahad võimalust hoiustatavat raha vahepeal kasutada, kas soovid lisaks regulaarsetele sissemaksetele teha ka erakorralisi sissemakseid jne.

Kuna tähtajalisele hoiusele reeglina juurdemakseid teha ei saa, tuleks kõne alla näiteks kasutushoius või kogumishoius. Kasutushoiust nimetatakse sõltuvalt pangast ka kasvuhoiuseks või reservhoiuseks.

  • Kasutushoiuse puhul saad kogumist alustada väikeste summade kaupa ja endale sobival ajal ja summas hoiusele raha juurde maksta. Seda raha, mis sul hoiusele on kogunenud, saad ka vahepeal kasutada, ilma et kaotaksid intressi. Millised tingimused seejuures on – näiteks kui kiiresti pank sulle raha, mida kasutada soovid, arvelduskontole kannab – sõltuvad konkreetsest pangast. Kasutushoius sõlmitakse tähtajatult – võid koguda nii kaua, kui soovid.

  • Kogumishoius on kindla tähtajaga hoius, kuhu maksad reeglina teatud summa sisse ning edaspidi saad regulaarselt raha juurde kanda. See, kas sa saad oma raha ka vahepeal kasutada, sõltub pangast – tingimused on erinevad.

Sarnased artiklid