Säästva arengu näitajate abil jälgitakse Eesti säästva arengu strateegia „Säästev Eesti 21“ rakendamist. Näitajate uuendamisega soovib komisjon katta kõik säästva arengu strateegia valdkonnad ning veenduda, et iga näitaja on asjakohane nii säästva arengu strateegia kui ka üldisemalt riigi jätkusuutliku arengu kontekstis. Lisaks pöörati tähelepanu näitajate kasutatavusele ja rahvusvahelise võrdluse olemasolule.

Uuendatud säästva arengu näitajate nimekirjas on senise 75 asemel 70 näitajat ning need katavad Eesti kultuuriruumi elujõulisuse, heaolu kasvu, sidusa ühiskonna ning ökoloogilise tasakaalu valdkondi.

Säästva arengu komisjon otsustas näitajaid uuendada käesoleva aasta juunis ning näitajad on aluseks Statistikaameti koostatava säästva arengu näitajate kogumiku koostamisel, mis avaldatakse 2015. aasta alguses.

Säästva arengu näitajate uuendamine toimus Riigikantselei strateegiabüroo, Statistikaameti ja ministeeriumitevahelise säästva arengu töörühma ja säästva arengu komisjoni koostöös. Nimekiri avaldatakse Riigikantselei kodulehel.

Tänase komisjoni istungi päevakorras oli ka temaatiline arutelu elukestva õppe strateegiast ning arutati järgmise aasta fookusraportite võimalikke teemasid.

Säästva arengu komisjon on 1996. aastal loodud 19 valitsusvälise organisatsiooni esindajatest koosnev asjatundjate komisjon, kelle ülesanne on analüüsida riigi pikaajalist säästva arengu poliitikat. Komisjon keskendub oma töös igal aastal 1-2 fookusteemale, mille osas viiakse läbi uuringuid, analüüse ja raporteid ning töötatakse välja konkreetsed ettepanekud.

Käesoleva aasta fookusteema oli kultuuripärandi kaitse, mille raames valmistatakse ette raportit eraomandis olevate kinnismälestiste kasutamisest ja kaitse senisest toimimisest ja antakse soovitused kinnismälestiste hoidmise tõhustamiseks ja kasutusvõimaluste arendamiseks.

Sarnased artiklid