Täna ilmus Bioneeri tasuta e-õppe esimene peatükk, milles käsitletakse globaalsete keskkonnaprobleemide ajalugu, ökoloogilist jalajälge ja säästva tarbimise põhimõtteid ning nippe. E-õppes osalejad saavad jagada kommentaariumis omi kogemusi, teha teadmiste kontrolliks testi ja osaleda auhindade loosimises. Bioneer pakub ka mitteliitunud lugejatele väikest võimalust piiluda e-õppe teemadesse.
- Bioneeri uudised
- Katrin Jõgisaar
- 15. september 2010
Globaalsed keskkonnaprobleemidKeskkonnaprobleemid muutusid üleilmseteks ehk riigipiire ületavateks pärast Teist maailmasõda, kui toimus meeletu majanduskasv. Esimene suur keskkonnaprobleem, mis globaalse probleemi mõõtmed võttis oli seotud põllumajanduses kasutatud tõrjevahenditega, tuntuim neist olid DDT. Tõrjevahendid jõudsid inimeste teadvusesse pärast 1962. aastal ilmunud merebioloogist Rachel Carsoni (1907-1964) raamatut “Hääletu kevad“ (“The Silent Spring”), mis rääkis ilmekalt murest inimtegevuse mõjude pärast. Sellest raamatust sai alguse keskkonnaliikumine, mis viis DDT keelustamiseni peaaegu kõikjal maailmas. Kuni selle raamatuni polnud ei avalikkus ega eraldi tegutsevad teadlased pannud tähele, mis looduses uute sünteesmürkide mõjul toimub. Rachel Carson tegi raamatu kirjutamisega algust 1940ndate aastate keskel. Ta oli näinud, mis toimub looduskeskkonnas sünteesmürkide mõjul. Viimase tõuke “Hääletu kevade” kirjapanekuks andis linnukaitseala hooldajalt Olga Owens Huckinsilt saadud kiri, kus kirjeldati Uus-Inglismaal valitsuse poolt tehtud ränka kahjuritõrjet kemikaalidega, mille peale linnud kaitsealalt kadusid. Globaalprobleemide jõudmisest inimeste teadvusesse saate edasi lugeda juba Bioneeri e-õppes! |
Säästev tarbimineSõnaühend „säästev tarbimine“ paneb ehk teidki esimese hooga pead vangutama või kulmu kortsutama. Olukorras, kus tuhandetel eestimaalastel pole tööd, kus majanduslanguse tingimustes kärbiti paljudel palkasid ja kus hinnad tõusevad halastamatult, tundub ehk isegi sobimatu rääkida säästvast tarbimisest. Ent räägime ikka! Sest säästa ja looduskeskkonnast hoolida saab ka nii, et iseennast sellest kehvemini ei tunne. See ongi intelligentne egoism. Ent enne, kui asume keskkonnahoidliku tarbimise võtmeküsimusi järgmistel nädalate jooksul lahti seletama, peame kõigepealt leppima kokku, mis on säästev tarbimine, mille poole me e-kursuse lugejatena ja tarbijatena suundume. Säästmine on sõna, mida me tarbijatena kuuleme väga erinevates kontekstides – mõnikord üksiku tegevuse iseloomustajana, teinekord kogu eluviisi hõlmava mõistena. Läbi säästmise reklaamitakse näiteks hullusid päevasid ja osturallisid, sest toodetele antakse allahindlust ja õhutatakse sama raha eest rohkem kaupa saama. Tootjad rõhutavad, et uute tehnikavidinate soetamine säästab energiat ja seeläbi ka looduskeskkonda. Keskkonnaaktivistid vastupidi soovitavad kasutada asju võimalikult kaua ja mitte järgi anda uute vidinate ostmise ahvatlustele, et säästa seeläbi materjalikulu ja vähendada hilisemat prügi teket. Levinud on ka säästmine odavaima kauba eelistamise läbi, kuid odav kaup ei ole alati kõige vastupidavam ja selline eelistus ei pruugi olla säästev pikas perspektiivis. Säästev saab olla ka kogu elukorraldus alates tööle ja koju sõitmisest, söögieelistustest, vaba aja veetmise viisidest, lemmiklooma pidamise võtetest kuni laste kasvatuseni välja. Seega erinevaid arusaamu säästmisest on rohkem kui küllaga. Kõik sõltub vaatevinklist, mida parasjagu säästetakse. Bioneeri Intelligentse Egoismi e-kursuse raames kasutatakse mõistet „säästvat tarbimine“ peamiselt säästva arengu kontseptsiooni põhiselt, mis ütleb: “Säästev areng on selline areng, mis vastab praegustele vajadustele, säilitades samal ajal tulevastele põlvkondadele võimaluse rahuldada nende vajadusi.” Mida see keeruline kontseptsioon meile seoses tarbimisega siis ütleb? Seda saate teada juba Bioneeri e-õppest! |
Kui te ei ole veel Bioneeri e-õppega liitunud, siis saate teha seda kas Bioneeri esilehel e-õppe kastikeses või vajutades järgnevale lingile: http://www.bioneer.ee
Bioneeri Intelligentse Egoismi e-õpe saab teoks tänu Keskkonnainvesteeringute Keskusele.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
