Tänasel hea kohvi päeval kutsub Paulig kõiki üles valmistama oma lähedasele tema lemmik kohvijooki ning hetkeks mõtlema, kuidas jõuab kohv istandusest tassi.


  • Tarbimine ja tervis
  • 6. juuni 2013
  • https://pixabay.com/photos/coffee-beans-seed-powder-wooden-2560260/

Hea kohvi päeva tähistatakse 6. juunil, mis on Pauligi kontserni asutaja Gustav Pauligi nimepäev. „Paulig on aastaid tähistanud hea kohvi päeva, et väärtustada kohvi ja sellega kaasnevaid hetki,“ kommenteeris Paulig Coffee AS turundusjuht Piret Madar. Kohv on Madari sõnul paljude inimeste jaoks kindel osa hommikusest rutiinist. Iga päev juuakse maailmas 2,25 miljardit tassi kohvi.  „Kord aastas, hea kohvi päeval, võiks lisaks kohvi nautimisele veidi pikemalt mõelda sellele, kuidas see hommikune ergutav jook meieni jõuab,“ ütles Madar ning lisas, et kohviubade teekond Ladina-Ameerikast või mõnest teisest ekvatoriaaltroopilisest piirkonnast Euroopasse on pikk ja väga töömahukas.

„Tänasel päeval on inimesele oluline, kuidas toiduained on toodetud ja temani jõuavad. Aina suurem osa Eesti inimestest tähtsustab vastutustundlikku tarbimist ja taotleb looduslähedast eluviisi,“ sõnas ta. Vastutustundlik tootmine on Madari sõnul Pauligile hingelähedane ja peegeldub ka ettevõtte tegevuse kõikides tahkudes. Nii on valik Pauligi tooteid sertifitseeritud mitmete vastutustundliku kohvitootmise märgistega nagu Fairtrade, UTZ Certified, KRAV. „Selleks, et olla kindel, et kohvitootmisel on lähtutud vastutustundliku tootmise põhimõtetest ning et kohvikasvatajad saavad väärilist palka,  tasub kohvipakilt otsida õiglase kaubanduse ehk Fairtrade’i või mõne muu sertifikaadi märgistust,“ lisas ta.

Kohv on nafta järel enim kaubeldud tooraine maailmas ning 60 kohvitööstusega tegelevas riigis töötab farmides ja istandustes ligikaudu 100 miljonit inimest. Et tagada vääriline tasu kohvikasvatajatele, on töötatud välja erinevad programmid ja sertifikaadid. Sertifikaatide märgistused kohvipakil näitavad, et tootmisel on järgitud vastutustundliku kohvitootmise põhimõtteid. Üheks levinumaks tähiseks on Fairtrade ehk õiglase kaubanduse märk, mis tagab, et arengumaade väiketalunikud saavad oma toote eest väärilist tasu, mis katab kulud ja võimaldab kestvat arengut. Lisaks annab märgistus tunnistust, et tootmisprotsessis ei kasutata orja- ega lapstööjõudu, istanduste ja tootmisühistute töölised saavad inimväärset palka ja töötavad inimlikes tingimustes.