Rakvere külje all Sõmeru alevikus puitpelletite tootmisega tegelev Ardor on soodsama elektri tarbeks lasknud oma tööstuse kõrvale ehitada ligi 1MW võimusega päikesepargi, millest toodetud elektrit hakatakse nüüd päikeseenergia ettevõtte Smartecon abil salvestama. Tänu EAS-i ja Kredexi ühendasutuse toetusele ning sagedusturgudel osalemisele on investeeringu eeldatav tasuvusaeg 6-7 aastat.

“Puitpelletite tootmisel on elekter oluline kulukomponent, selle tarbeks lasime mõne aasta eest ehitada tehase jaoks päikeseenergia tootmisvõimsusi, millest saadud elekter on poole soodsam kui börsilt ostes. Tulenevalt soodsast turuolukorrast otsustasime nüüd lisada päikesepargile ka salvestuslahenduse, mille abil on meil võimalik elektrikulu veelgi paremini juhtida,” ütles Ardori tegevjuht Kuido Kuntro. 

Ta nentis, et Ardori päikeseelektrijaam võimsusega 960 kW on otseühenduses tehasega, mis tarbib jooksvalt ära kogu toodetud elektri. Võrku müüakse elektrit ainult suvepuhkuse ajal, kui tehases tootmist ei toimu.

“Kuna tehas töötab kogu aeg ja elektritarbimine on ööpäevaringselt suhteliselt ühtlane, siis saame odavamatel tundidel elektrit salvestada ja kallimatel tarbida. Lisaks on võimalik teenida tulu sagedusturgudelt,” ütles ta.

Ta märkis, et salvestuslahenduse tasuvus sõltub sellest, mis ulatuses kõiguvad elektrihinnad ning kui palju õnnestub tulu teenida sagedusturgudelt. “Paigaldatud salvestuslahenduse tasuvusaeg on hinnanguliselt 6-7 aastat.”

Smarteconi tegevjuht Magno Kure selgitas, et Elering on sageduse reguleerimiseks loonud eraldi avatud turu, kus tootmisvarade omanikud saavad anda oma varad võrgu tasakaalustamiseks ehk sageduse hoidmiseks. 

“Kui seni on pigem räägitud üksnes enda taastuvenergia lahendusele salvestusvõimsuse lisamisest, odavatel tundidel ostmisest ning kallitel müümisest või omatarbeks kasutamiseks, siis nüüd koguvad populaarsust ka sagedusturud. Alates uuest aastast on tootjatel võimalus pääseda ka Euroopa sagedusturgude platvormidele, mis aitavad salvestusvõimsuste omanikel lahendusest maksimaalselt kasu lõigata,” ütles Kure.

Ta märkis, et nõudlus akumahtude järele on lähiperspektiivis kasvav, sest taastuvenergia lisandumisega võrku suurenevad süsteemis ettearvamatused ja prognoosivead. 

“Euroopa sagedusturgudega liitumine 2025. aastal suurendab nõudlust, kuid juba praegu on isegi investorite puhul, kes sagedusturust suurt ei tea, näha olulist huvi kasvu akulahenduste vastu. Ühtlasi on akude hind kukkunud viimase 10 aastaga ligi 5 korda. Sagedusturgude populariseerimisega kasvab huvi ilmselt veelgi. Kusjuures tihti saab agregaatoriga lepingu teha mistahes võimsusega ärikliendist tootja,” nentis Kure.

Kui projekti kogumaksumus oli 1,25 miljonit eurot, siis  500 000 eurot finantseeringust tuli Kredexi ja EAS-i ühendasutuselt. “Ardor sai varustuskindluse toetust, mille eesmärk on toetada fossiilkütustelt üleminekut taastuvenergia allikatele ja suurendada seeläbi ettevõtjate varustuskindlust. Toetuse eelarve on kokku 20 miljonit eurot, millest hetkeseisuga on otsustega kaetud 8,3 miljonit eurot,” märkis Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse toetuste osakonna juht Monica Hankov.

Ta selgitas, et toetust on võimalik saada energia varustuskindluse tagamiseks vajaliku ehitise ja rajatise ehitamiseks või salvestusseadme ostmiseks, tõhusa kaugküttevõrguga liitumiseks vajaliku ehitise ja rajatise ehitamiseks ning  seadmete soetamiseks koos liitumistasuga ja elektrifitseerimiseks. 

Hankov märkis, et toetuse miinimumsumma ühe projekti kohta on 5000 eurot ja maksimum 500 000 eurot. Toetuse suurus sõltub ettevõtja suurusest ning projekti asukohast. Teatud tingimustel võib toetuse määr ulatuda 50 protsendini projekti kogumaksumusest. 

“Alates esimesest juulist saab toetust taotleda ainult vähese tähtsusega abina (VTA) ning seetõttu sõltub maksimaalne toetuse summa ettevõtja vabast VTA jäägist,” ütles Hankova ning lisas, et kuna taotlemise protsess ei ole keeruline, siis julgustab ta ettevõtjaid taotlust esitama.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta