Detsembris 2008 otsustasid Euroopa Parlamendi liikmed, et iga liikmesriik peab suurendama taastuvate energiaallikate osakaalu transpordis 10%ni aastaks 2020. Jutt käib taastuvatest energiaallikatest toodetud biokütustest, elektrienergiast ja vesinikust.
- Majandus
- Euroopa Parlamendi keskkonnauudised
- 25. märts 2009
Teise põlvkonna biokütused, need, mis ei ole toodetud toidu- ega söödaviljast, vaid sellistest alternatiivsetest energiaallikatest nagu vetikad, puidu- või paberijäätmed, kahekordistavad kõnealuse eesmärgi saavutamise võimalust.
Biokütused - poolt või vastu?
Euroopa autode puhul kasutatakse üha enam biokütuseid. Möödunud aastal seadsid ELi juhid eesmärgi, et aastaks 2020 moodustavad biokütused transpordikütustest 10%. Saadikud polnud selles väga veendunud, paludes biokütuste alane poliitika kiiresti üle vaadata, rõhutades, et viimasel võib olla negatiivne keskkonnaalane, sotsiaalne ja majanduslik mõju.
Biodiislit ja bioetanooli hinnatakse põhjusel, et need võivad vähendada sõltuvust importkütusest, samuti tekib nende kaudu vähem saastatust. Muret teeb aga asjaolu, et biokütuste tootmine ise võtab palju energiat, samuti on tööstuslikul põllumajandusel on oma kõrvalmõjud: bioloogilise mitmekesisuse kaotamine, kõrge veekasutus tootmises, metsade langetamine.
Sõiduautode süsinikdioksiidi heitmete vähendamine
Detsembris 2008 võttis Euroopa Parlament vastu autode CO2 heitmete piirmäärasid puudutava määruse, millega peaks aastaks 2012 ELi autopargi keskmine heitkoguste tase langema 120g CO2/km. Hetkel on see 160g CO2/km.
Seejuures tuleb mootoritehnoloogiaid parandades jõuda tasemeni 130g CO2/km ning ülejäänud vähendamine (10g CO2/km) peab tulema teiste mehhanismide nagu näiteks paremate autokummide või biokütuste kasutamise läbi. Paika pandi ka heitmete pikaajaline eesmärk - 2020. aastaks peab uue autopargi keskmine heitkoguste tase olema 95g CO2/km.
Samas nähakse autotootjatele ette teatav paindlikkus: 2012. aastal peab 65% iga ettevõtja autotoodangust vastama tema eriheite sihttasemele, 2013. aastal 75%, 2014. aastal 80% ja 2015. aastal 100%. Ülemääraste heitkoguste eest peavad tootjad maksma trahvi.
Biokütused - poolt või vastu?
Euroopa autode puhul kasutatakse üha enam biokütuseid. Möödunud aastal seadsid ELi juhid eesmärgi, et aastaks 2020 moodustavad biokütused transpordikütustest 10%. Saadikud polnud selles väga veendunud, paludes biokütuste alane poliitika kiiresti üle vaadata, rõhutades, et viimasel võib olla negatiivne keskkonnaalane, sotsiaalne ja majanduslik mõju.
Biodiislit ja bioetanooli hinnatakse põhjusel, et need võivad vähendada sõltuvust importkütusest, samuti tekib nende kaudu vähem saastatust. Muret teeb aga asjaolu, et biokütuste tootmine ise võtab palju energiat, samuti on tööstuslikul põllumajandusel on oma kõrvalmõjud: bioloogilise mitmekesisuse kaotamine, kõrge veekasutus tootmises, metsade langetamine.
Sõiduautode süsinikdioksiidi heitmete vähendamine
Detsembris 2008 võttis Euroopa Parlament vastu autode CO2 heitmete piirmäärasid puudutava määruse, millega peaks aastaks 2012 ELi autopargi keskmine heitkoguste tase langema 120g CO2/km. Hetkel on see 160g CO2/km.
Seejuures tuleb mootoritehnoloogiaid parandades jõuda tasemeni 130g CO2/km ning ülejäänud vähendamine (10g CO2/km) peab tulema teiste mehhanismide nagu näiteks paremate autokummide või biokütuste kasutamise läbi. Paika pandi ka heitmete pikaajaline eesmärk - 2020. aastaks peab uue autopargi keskmine heitkoguste tase olema 95g CO2/km.
Samas nähakse autotootjatele ette teatav paindlikkus: 2012. aastal peab 65% iga ettevõtja autotoodangust vastama tema eriheite sihttasemele, 2013. aastal 75%, 2014. aastal 80% ja 2015. aastal 100%. Ülemääraste heitkoguste eest peavad tootjad maksma trahvi.
Autod ELis:
- ELi teedel on 220 miljonit autot
- Maanteetranspordist tekib 12% kõigist süsinikdioksiidi heitkogustest
- ELi autopargi keskmine heitkoguste on 160 g CO2/km
- Autode arv ELis on aastatel 1990-2004 kasvanud 40%, heitkogused kolmandiku võrra
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
