Tartu külje all Lohkvas asuv OÜ Tarmeko LPD valmistab painutatud vineerist detaile ja valmistooteid sisustusmaailma tippfirmadele. Tehasehoones toodetud painutatud vineerist detaile kasutavad teiste seas Roche Bobois, Vitra, Asko ja Poiat.

  • Ettevõtlus
  • 18. juuni 2020
  • Foto: Tarmeko paindvineeritehas/Pressifoto

Tarmeko Grupi juht Jaak Nigul selgitab, et gruppi kuulub kokku neli ettevõtet. Neist üks, OÜ Tarmeko LPD, tegeleb paindvineerist detailide ja valmismööbli tootmisega. Lohkva tehase ehitusse investeeriti üle kolme miljoni euro ja see annab tööd 55 inimesele. Nigul tunnistab, et painutatud mööbli tootmine nõuab häid tööoskusi ja täpseid masinaid. Ta märgib, et metsa- ja puidusektor on juba täna Eestis üks innovaatilisemaid ja digitaliseerumine ning automatiseerimine peab lisandväärtuse tõstmiseks jätkuma.

„Tarmeko eesmärk on pakkuda kvaliteeti, mida hinnatakse rahvusvaheliselt. Täna läheb umbes 90% tehase toodangust ekspordiks ja konkurents välisturgudel on tihe. See tähendab, et peame olema pidevalt investeeringuteks valmis,“ ütleb Nigul.

Eestis tegutseb üksnes kaks painutatud vineerist detailide ja mööbli tootjat, sest siseturg on väike ning toodangu eksport keeruline. Nigul on rahul, et Tarmeko on suutnud end välisturgudel tõestada -  paindvineerist detaile ja valmismööblit eksporditakse ligi 15 riiki. Lohkva paindvineeritehases valminud painutatud vineerist detaile hindavad kõrgelt ka sisustusmaailma tippfirmad. Nii kasutavad neid oma toodete valmistamisel sellised brändid nagu Roche Bobois, Vitra ja Asko.

„Painutatud vineerist detailide tootmine on mööblitootmise juures sageli üks keerulisemaid etappe. Ettevõtted tellivad meie käest vajalikud detailid, panevad neist mööbli kokku ja lisavad oma nime,“ kirjeldab Nigul protsessi. Tarmekol on ka endal kaks painutatud vineerist valmismööbli kaubamärki. Nendeks on Tarmeko Kids, mis on lastemööbli valik ja Tarmeko Nordic, mille alla kuuluvad disaintooted elutoa või kontori jaoks.

Nigul märgib, et puidu mehaaniline töötlemine ehk puidust asjade tootmine on Eestis väga kõrgel rahvusvahelisel tasemel. Suudame edukalt luua puidust tooteid nagu mööbel ja majad, millest on saanud Eesti visiitkaart. Konkureerime mehaanilise töötlemise osas selliste suurte puidutööstusriikidega nagu Saksamaa, Austria, Rootsi ja Kanada. Seega on puidusektor suutnud kasvada maailma tipptegijate hulka. Ometi on Niguli sõnul lisaks majanduslikele aspektidele väga oluline juhtida tähelepanu puidu võimalustele keskkonna võtmes.

Metsa- ja puidusektor on üks väheseid, kellel on pakkuda lahendusi tänastele kliimaprobleemidele ning seda eeskätt kasutatava tooraine osas. „On meie valik, kas kasutame puidu näol juba süsinikuringes olevat süsinikku ja vähendame sellega kliimasoojenemist või kasutame edasi fossiilseid tooraineid ning suurendame kasvuhooneefekti. Puu kasvamise ajal puitu talletunud süsinik jääb esemetes seotuks toote eluea lõppemiseni. Lisaks on puit kergesti ümbertöödeldav materjal, mis lihtsustab taaskasutamist,“ selgitab Nigul. Ta lisab, et tänaste globaalsete kliimaprobleemide lahendamine nõuab otsustavat sekkumist ja metsa- ning puidusektoril saab selles olla suur roll.

„Tulevik on puidul põhinevate toodete päralt. Võib öelda, et puit on tuleviku nafta, sest koosneb suuresti samadest elementidest, kuid pole fossiilne tooraine. Ka äravisatud puittooted lagunevad looduses paarikümne aastaga ega saasta, vaid muutuvad huumuseks. Asendades fossiilsetest materjalidest valmistatud tooted puidupõhistega, saame panustada elukeskkonna parendamisse,“ ütleb Nigul.

Juba täna näeme, kuidas naftapõhistele saadustele otsitakse puidust alternatiive - olgu siis näiteks rõivatööstuses või ehitussektoris. „Odavam ja lihtsam on jätta fossiilne süsinik maa alla, kui üritada seda kinni püüda ja ladustada. Praeguste teadmiste juures paremat meetodit polegi kui rohkem metsa kasvama panna ja nafta asemel puitu kasutada,“ sõnab Nigul.