Olgem ausad, maailmas on väga suur hulk inimesi, kes ei ole nii õnnelikud, kui nad olla võiksid. Eestlased ei ole selles osas mingi erandid. Me oleme töökad, koguni nii töökad, et juhtisime 2007.aastal Euroopa töötundide edetabelit. Võrreldes prantslastega, kes töötavad aastas 1568 tundi, töötavad eestlased 214 tundi rohkem, juhtides edetabelit 1872 töötunniga. Oma töökuse juures oleme me aga Euroopa ja maailma üks õnnetumaid rahvaid. 2006.aastal tegi The New Economics Foundation nimekirja õnnelike ja õnnetute kodanikega riikidest ning Eesti saavutas selles edetabelis tagantpoolt viiendal koha. Bioneer räägibki täna õnnelik olemise võimalikkusest.

Kui inimesed töötavad raha pärast ametikohtadel, mis neile ei meeldi, istuvad iga päev isikliku autoga ummikus, sest äärelinnas on moodne elada ja on raha pärast perega riius, siis pole ime, et elu muserdab. Kuid kahjuks lokkab meil tarbimisühiskond, mis määratleb edukust ja heaolu läbi asjade, staatuse ja palganumbri.

The New Economics Foundation õnnelike riikide edetabeli tipus troonivad aga valdavalt Okeaania ja Ladina-Ameerika riigid, mille elanikud on hoolimata vähesest tarbimisest üldiselt väga õnnelikud.

Kõrgetel eesmärkidel ei ole iseenesest midagi viga, sest need on elus edasi viivaks jõuks. Ilma eesmärkideta ei oleks eestlased nii kaugel nagu nad on. Kui aga iga saavutatud isikliku suure rahalise eesmärgi vahetab välja uus veelgi suurem eesmärk, siis võime kergesti sattuda olukorda, et me pole kunagi piisavalt rikkad, et enda saavutustega rahul olla.

Kui inimeste põhivajadused on kaetud, siis suurem palk ei anna õnne juurde. Pigem muututakse palganumbrit taga ajades õnnetumaks.

Suurbritannias korraldati 2005.aastal Slough linnakeses eksperiment (Making Slough Happy), mille eesmärgiks oli elanike õnnetaset tõsta. See propageeris laulmist, tantsimist ja kollektiivseid kunstiprojekte. Inimestele näidati nii lotovõitjaid kui ka surnuaeda, et meenutada elu ajalist piiratust ja elu nautimise olulisust.

Making Slough Happy projektis osalenud „õnneeksperdid“ koostasid õnnemanifesti, mida nüüdseks tuntakse üle maailma.

• Hakake füüsiliselt aktiivseks. Tegelege vähemalt kolm korda nädalas 30 minutit spordiga.
• Mõelge endale osaks langenud headele asjadele. Iga päeva lõpus mõelge viiele asjale, mille eest olete tänulik.
• Leidke aega vestlemiseks: iga nädal tunnike segamatut vestlust oma parima sõbraga.
• Istutage midagi, isegi kui see on vaid lilleke lillekastis. Seejärel hoidke seda elus.
• Vähendage telekavaatamist vähemalt poole võrra.
• Naeratage või öelge tere vähemalt ühele võõrale päevas.
• Helistage sõbrale: võtke ühendust sõbra või sugulasega, keda te pole ammu näinud ja leppige kokku kohtumine.
• Naerge südamest vähemalt korra päevas.
• Kinkige endale iga päev midagi ja võtke endale aega seda nautida.
• Tehke iga päev mõni lahke tegu: muutke iga päev kellegi teise elu paremaks.

Muutke kõigepealt oma maailma

Enne, kui asute teiste maailma muutma, muutke kõigepealt enda oma.

Võite elumuutust alustada kasvõi õnnemanifesti järgimisest. Andke endale näiteks lubadus, et järgite eelpool nimetatud reegleid kahe kuu jooksul. Eksperimendi lõpus andke oma elule hinnang ja otsustage, kas olete õnnelikum.

Kasutatud allikad: „365 moodust maailma muuta“ M.Norton 2007, Tartu Ülikooli Kirjastus

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta