Toormete kättesaadavus tööstusele on tänases keerulises geopoliitilises olukorras keeruline. Iga suurem tööstusharu soovib kindlustada endale tugevat tarneahelat. Tehisintellekt tööstuses lubab luua jätkusuutlikuma tarneahela ja mõõta efektiivsemalt keskkonnamõju suurandmete analüüsi ning kogumise abil.

TalTechi mäenduse ja maavaratehnoloogia osakonna juhataja ja innovatsioonivõrgustiku EIT Raw Materials vanemprojektijuhi Veiko Karu sõnul on sõda Ukrainas ja riikide muutunud omavahelised suhted püsivalt mõjutanud energiapoliitikat ning tarneid.

“Iga tööstusharu soovib, et kriisid mõjutaksid tootmist võimalikult minimaalselt. Kriisikindluse ja säilenõtkuse saavutamiseks on säästev hankimine ja tarneahela juhtimine (responsible sourcing) oluline. Näiteks saab tehisintellekti kasutada toorainete päritolu jälgimiseks ja kontrollimiseks tagamaks, et need hangitakse säästvalt ja eetiliselt, mis ühtlasi hõlmab ka kaevandamis- või kaevandamisprotsesside keskkonna- ja sotsiaalse mõju jälgimist (ESG),” räägib Karu.

Maavara kaevandamisel ja töötlemisel on keskkonnamõju hindamine oluline igas tegevusetapis. Karu kinnitusel on siinjuures palju võimalusi rohetehnoloogiate ja tehisintellekti ühendamiseks juba teenuste ja toodete arendamisel otsustamaks, milliste tehnoloogiliste arendustega tasub edasi minna ning millega mitte. “Samuti on tehisaru juba täna asendamatu abiline tooraine kaevandamise, töötlemise ja kasutamise keskkonnamõju hindamiseks, näiteks on võimalik hõlpsasti arvutada süsiniku jalajälge, hinnata energiatarbimist ja saastetasemeid,” tõdeb Karu.

Hooldustööde prognoosimine toormete kaevandamisel ja töötlemisel aitab samuti ressursse kokku hoida. Karu selgitab, et siin on tehisintellektil lõputult kasutusvõimalusi, et  hinnata masinate ja seadmete hooldusvajadust toorainetööstuses, vähendada seisakuid ja minimeerida ressursside raiskamist.

Suurandmete analüütikaga paremad otsused

Andmeanalüütika aitab organisatsioonidel ja ettevõtetel teha paremaid otsuseid. “Tehisintellekti mudelid võimaldavad optimeerida energiakasutust toorainetööstuses. See vähendab sektori tarbimist ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid,” selgitab Karu ning lisab, et suurandmete analüütikaga saab hinnata ka kasutatavate materjalide tõhusust ja ringlussevõtu võimalusi.

“Nii saame optimeerida tooraine kasutamist, vähendada jääke ja jäätmeid ning parandada erinevate materjalide ringlussevõttu. Erinevates töötlemistehnoloogiates juba rakendatakse materjalide separeerimisvõimekuse ning ringlussevõtu suurendamiseks vastavaid tehnoloogiaid.”

Tööstusinnovatsiooni elluviimiseks on samuti vajalik, et riikides regulatsioonid käiksid kaasas tehnoloogia arenguga. “Nii loome sobivat ärikeskkonda ettevõtjatele, mis annab neile kindluse tuleviku investeeringuteks ja uute töökohtade loomisel.”

Muutused saavad teoks vaid läbi koostöö ja innovatsiooni

Toormaterjalide kriisiga tegelevasse EIT Raw Materialsi võrgustikku on koondunud Euroopa teaduse ja majanduse tipud. TalTechi ringmajanduse tuumiklaboris koostöös heade väliskolleegidega võrgustikust EIT Raw Material julgustatakse virtuaalseid arutelusid tehnoloogiaettevõtete, toorainetarnijate ja valitsusasutuste vahel, et edendada jätkusuutlikku maavarade kaevandamist ja töötlemist Euroopas. EIT Raw Material toetab järgmisel nädalal toimuvat rohetehnoloogia aasta tippsündmust GreenEST Summit, mille peateema on tehisintellekti roll rohepöördes. Info programmi ja piletite kohta leiab konverentsi kodulehelt.

NEXPO Tallinnal tutvustatakse värskemaid rohetehnoloogiaid kõikjalt maailmast ning tuuakse Kultuurikatlasse kokku ettevõtjad ja poliitikakujundajad nii ärikontaktide loomiseks kui uute teadmiste saamiseks.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta