Igal ettevõttel on võimalik vähemalt osa oma tegevusi ja protsesse muuta efektiivsemaks ja keskkonda säästvamaks, mis lõppkokkuvõttes kajastub ka kulude kokkuhoius. Näiteks Telia Eesti säästab igal aastal tänu keskkonnateadlikule tegevusele sadu tuhandeid eurosid. Kuidas seda tehakse, rääkis portaalile Bioneer.ee Telia Eesti ärikliendiüksuse juht Tarmo Kärsna.

Miks Telia tegeleb keskkonnasõbralike valikutega?

Iga inimene ja ettevõte jätab oma tegevusega maha jälje, mis suuremal või vähemal määral mõjutab ka ümbritsevat keskkonda. Seetõttu on igati loogiline, et need samad inimesed ja ettevõtted panustavad ka sellesse, et keskkonda säästvatele tegevustele kaasa aidata. Eri osapoolte võimalused, teadmised ja oskused loovad siin erinevaid lähenemisi.  Näiteks Telia on tehnoloogiaettevõttena võtnud väga selgelt digitaliseerimise suuna, et selle toel vähendada CO₂ emissiooni, paberi tarbimist, jäätmete teket jne. Positiivne on selle juures, et tänu digitaliseerimisele saame oma keskkonnasõbralikku joont laiendada nii oma töötajate, klientide koostööpartnerite kui kogu ühiskonna suunal.

Mida Telia keskkonnahoiu nimel teeb?

Meil on terve rida erinevaid samme ja tegevusi, alustades keskkonnasõbralike kontorihoonete rajamisest Tallinnas ja Tartus ning lõpetades Digikoristuse päeva tegevustega, millega tegime algust selle aasta jaanuaris. Samuti kasutab Telia alates 2016. aastast 100% ulatuses Rohelist Energiat ehk taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrit. 

Igapäevaselt töötame ka oma sidevõrkude töö efektiivistamise nimel: võtame kasutusele vähem elektri tarbivaid seadmeid ja suurema kasuteguriga toetava taristu seadmeid, kasutame ökonoomsemalt ruume jne. 2019. aasta kevadest omab Telia Eesti ka energiajuhtimissüsteemi sertifikaati, mis kinnitab, et pakume Eestis keskkonna- ja energiasõbralikke tooteid ja teenuseid. Keskkonnasäästlikku tegutsemist eeldame ka oma koostööpartneritelt.

Uutes kontorites juba toimivaid lahendusi laiendame jõudumööda ka vanadesse kontoritesse, näiteks prügisorteerimissüsteemid, pudeliveest loobumine, pabertahvlitest loobumine jne. Palju väikeseid samme on kindlasti veel võimalik teha ja nende kaardistamiseks plaanime suuremaid töötajate kaasamisaktsioone. Pikema loetelu erinevatest tegevustest leiab meie Digitarga tehnoloogiablogist.

Kas Te teete ka keskkonnaaruandeid? Kas huvilised saavad neid kuskilt lugeda?

Teeme grupi tasandil ka keskkonnaaruandeid, reeglina aasta kohta, aga ka kvartaalseid. Osaliselt jõuab see info grupi aastaaruandesse. Vahel edastame sel teemal infot ka Eesti Statistikaametile.

Telia on lubanud aastaks 2030 saada emissiooni- ja jäätmevabaks? Mida see tähendab? 

Hiljuti tutvustas Telia Company oma keskkonnaalaseid eesmärke aastani 2030. Siin on võetud ambitsioonikad sihid: muuta oma tegevus aastaks 2030 nii CO2 emissiooni kui jäätmevabaks läbi vastutustundliku digitaliseerimise, millesse panustavad kõik töötajaid. Nende eesmärkideni jõudmiseks tuleb igal grupi riigil reaalsete tegevustega initsiatiivi näidata ning kaasata selle saavutamiseks nii kliente kui koostööpartnereid.

Eestis on Telial juba ka esimesed eesmärgid selles vaates seatud, näiteks muuta nii oma esinduste töö kui kogu kliendisuhtluse valdkond paberivabaks, vähendada veelgi paberarvete hulka, viia läbi digitaalseid koristuspäevi, soodustada digitaalset jaekaubandust jpm. Üks suur ja eraldiseisev ettevõtmine on Telial Eestis seotud uue ning keskkonnasõbraliku  andmekeskuse ehitamisega.

Loetletud teemad on suure eesmärgini jõudmisel kindlasti vaid esimesed sammud. Suuremat kaardistamist, mida tegema peaks ja mõttetööd, kuidas seda kõike saavutada, me alles alustame. Ees on pikk ja põnev protsess.

Kuidas Te oma keskkonnamõju mõõdate?

Oleme juba aastaid tähelepanelikult jälginud erinevate energialiikide (elektri- ja soojusenergia, kütused) tarbimiskoguseid, analüüsinud neid ja ellu viinud erinevaid projekte tarbimise efektiivistamiseks. Tarbitud energiast arvutatud CO₂ kogust saame siis omakorda võrrelda erinevate äritegevust iseloomustavate näitajatega (klientide arv, edastatud andmemahud jne). Võrdleme neid suhtarve eelkõige grupi teiste maadega, näiteks keskkonnasäästlikkuses esirinnas sammuvate Põhjamaadega, aga ka teiste Baltimaadega. Lisaks energiakulule lähevad kirja ka meie autopargi poolt läbitud kilomeetrid ning tekitatud jäätmeliigid, et aru saada erinevate otsuste mõju nende näitajate muutuses. Kuid suurem osa mõõtmisest tuleb kaasa selginevate eesmärkidega.

Kuidas on lahendatud Telia kontorites jäätmete sortimine ja jäätmete hulga vähendamine? 

Telia büroohoonetes on kasutusel Paxxo prügisorteerimise süsteemid. Esmalt aitab see kaasa kilekottide minimaalsele kasutamisele. Paxxo süsteemi esindaja kinnitusel hoiab Telia tänu sellele aastas kokku enam kui 4,5 tonni ulatuses CO₂. Teisalt seisneb Paxxo süsteemi kasutegur selles, et aitab kaasa inimeste harjumusele prügi sorteerida. Lisaks aitab sorteerimissüsteem oluliselt vähendada koristajate töötunde, sest 700 lauaaluse prügikorvi asemel tuleb igal õhtul tühjendada vaid ca 50 prügikotti. Sama trendi laiendame jõudumööda ka väiksematesse kontoritesse. Lisaks teeme töötajatele aktsioone „too oma vana elektroonika kontorisse“, et lihtsustada veelgi töötajatele kasutu elektroonika utiliseerimist.

Kuidas minna paberivabale asjaajamisele?

Terves meie ettevõttes on kasutusel üleliigset printimist vältiv turvaline printimislahendus, mis võimaldab prinditava materjali kätte saada siis ja sealt, kus seda parasjagu vajatakse. Printeri juures saab iga inimene veel kord otsustada, milline printima pandud failidest on see vajalik ja väärib au paberile ilmuda. Majasiseselt on juurutatud ka erinevaid elektroonilisi tööprotsesse, et viia töötajate printimise ja paberikasutuse vajadus minimaalsele tasemele. Tänu sellele lähenemisele hoidis Telia ainuüksi 2016. aastal kokku hinnanguliselt ligi 2 miljonit lehte paberit, tänaseks on need mahud mitmekordistunud.

Mida kujutab endast paberivaba jaekaubandus? Miks see on vajalik? Kellele see sobib? 

Hetkel käib meil töö selle suunas, et kogu oma kliendisuhtlus võimalikult paberivabaks muuta. Oma tehnikute töös oleme selle suures osas juba saavutanud, nüüd on sama plaan esinduste suunal. Erinevad digilahendused, järjest paremad ja kiiremad võrgud ja muu sarnane aitab neid eesmärke ellu viia. 

Alustada saab juba koheselt – selle asemel, et automaatselt mitu eksemplari lepinguid välja printida (traditsiooniliselt üks kliendile, üks ettevõttele), võiks kliendilt küsida, kas ta üldse soovib paberkujul lepingut. Enamik lepinguid on tänapäeval hõlpsasti ka ettevõtete iseteenindusest leitavad.

Paljud ettevõtted kasutavad büroodes, esindustes ja teeninduskohtades ka ohtralt paberplakateid, kleebiseid, infovoldikuid jne. Telia uue kontseptsiooni esindustes oleme turunduskommunikatsioonis 95% paberivabad. Esinduse eri tsoonides on ekraanid, kus jookseb graafikusse sätitud sisu, mis vastab tsooni eesmärgile ning kliendi vajadusele.

Kui turvaline on hoida dokumente digitaalsetena? Kuidas ennast kaitsta digidokumentide hävimise eest?

Tähtsamaid dokumente (nagu ka teisi olulisi digiandmeid) on mõistlik varundada lisaks oma arvutile ka näiteks ettevõtte poolt kasutatavas pilves või serveris. Näiteks Telia pakub äriklientidele pilvevarundust ja taastusteenust, mis võimaldab ettevõtte ärikriitilised andmed varundada turvaliselt, automaatselt ja regulaarselt Telia andmekeskustesse.

Mida kujutavad endast digitaalsed koristuspäevad, mida Telia promob?

Tänavu jaanuaris toimus Telia algatusel Eestis esmakordselt Digitaalne koristupäev, mille käigus korrastati oma nutiseadmed kasututest failidest ja andmetest. Digitaalse koristuspäeva eesmärk teha korda oma digielu ning kustutada kogu mittevajalik info, mis on ajaga muutunud digitaalseks prügiks ja müraks.

Sellel ettevõtmisel on väga selge ja reaalne kasu, sest digiprügi kustutamine vabastab nutiseadmete salvestusruumi, muudab seadmed kiiremaks ning hoiab selle tulemusena kokku väärtuslikku aega. Samuti pole välistatud, et koristamise käigus leiavad osalejad oma minevikufailidest inspiratsiooni ning unustatud häid ideid.

Digikoristusel osalesid tuhanded eraisikud ning enam kui 70 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Teiste seas võtsid algatusest osa näiteks SEB Pank, Taxify, Ericsson Eesti, Pipedrive, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Tallinna Lennujaam, Salvest, Eesti Rahvusraamatukogu, Viimsi Kool, PwC Eesti jpt. Kokku puhastasid inimesed ja ettevõtted oma seadmeid kasutuna seisvatest failidest hinnanguliselt 1 petabaidi ehk miljoni gigabaidi ulatuses.

Milliseid lihtsaid keskkonnahoiu võtteid soovitate teistele ettevõtetele?

Kõik algab peale inimestest ja mõtteviisist.  Üks lihtne moodus on see, kui tööandja annab töötajatele ise võimaluse kaasa mõelda ja kätte näidata, milliseid tegevusi ja protsesse saaks teha keskkonnasäästlikumalt ja efektiivsemalt.  Eks eri valdkondades ja ettevõtetes on lähenemised ja võimalused erinevad, kuid kõikjal saab asju säästlikumalt teha, olgu selleks siis kas või tule kustutamine ruumis.

Kas Telia kliendid saavad ka teha keskkonnahoidlikke valikuid? Kuidas valida keskkonnahoidlikku telefoni või arvutit? 

Meie kliendid saavad tänu digivaldkonna arengutele neid valikuid teha igapäevaselt ning mida aeg edasi seda, seda suurem on ilmselt ka võimaluste ring.  Näiteks on Telia juba aastaid soodustanud seda, et vähendada klientidele saadetavat paberarvete hulka ning asendada paberarved e-arvetega. Paljud kliendid on seda teed ka läinud, kuid töö selle edendamise nimel käib endiselt. 

Oma panuse saavad kliendid anda ka nutiseadmete vaates, näiteks tagastada oma vana ja mittekasutatav seade teenusepakkujale, et see ümbertöötlemisse suunata.

Bioneerile on tulnud kirju lugejatelt, kes muretsevad 5G kasutuselevõtu pärast. Kuidas hindate 5G mõju inimese tervisele ja keskkonnale? Kas hirm on põhjendatud? 

Mis puudutab väiteid 5G tehnoloogia mõjust inimese tervisele, siis iga uue tehnoloogia tulekuga kaasnevad ka jutud nende tehnoloogiate võimalikust kahjulikkusest. Ehk nii nagu räägiti aastate eest 3G ja 4G mõjust, räägitakse täna 5G mõjust.

Telia suhtub elektromagnetkiirguse mõju puudutavatesse teemadesse täie tõsidusega. Ettevõttena tagame, et meie tooted, teenused ja võrgud järgivad tunnustatud riiklike ja rahvusvaheliste asutuste ja organisatsioonide, sealhulgas Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ja rahvusvahelise mitteioniseeriva kiirguse eest kaitsmise komisjoni (ICNIRP)  poolt välja antud elektromagnetvälju puudutavaid standardeid.

Kuna nimetatud organisatsioonid on elektromagnetväljade ja tervishoiuküsimuste valdkonna eksperdid, järgib Telia nende poolt kehtestatud standardeid ja soovitusi inimeste tervise ning ohutuse tagamiseks. See puudutab ka raadiovõrkude arendamist. Samuti peab Eesti Terviseamet andma loa kõigile uutele levimastidele.

Lisaks näitavad ka meie Terviseameti kinnitusel praeguste teadusuuringute tulemused, et puuduvad tõendid elektromagnetväljade tervist kahjustavast mõjust tingimusel, et nende ekspositsiooni tase jääb madalamaks ELi õigusaktidega soovitatud elektromagnetväljade tasemest.

Hiljuti avaldas Terviseamet sel teemal ka arvamust.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta