Paide Sotsiaaltöökeskuses käib iga päev 45-aastane Tiit Põllumägi. Mees rääkis oma elust ning sellest, et heade inimeste toel saab üle ka keerulisematest muredest. Tiidu probleemiks on raha kasutamine: ta pole kuigi osav säästja. Uurime, mil moel vaimupuudega inimene oma eluga toime tuleb.

Lapsepõlve keerulised olud

Tiit on elanud lapsepõlves nii Tallinnas, Amblas kui Paides. 4-aastaselt jäi Tiit jalgratta alla. „Vanem õde, kes elab nüüd Koeru hooldekodus, tõi mu koju ja järgmisel päeval käisime arsti juures. Arst ütles, et see õnnetus avaldas mõju mu tervisele,“ rääkis Tiit.

Tiidu ema ja isa omavaheline läbisaamine polnud kõige parem. Kuna perepea armastas liialt napsu võtta, läksid vanemad lahku. Tiit kolis ema ja õdedega Paidesse ning hakkas seal koolis käima. Kooliprobleemide tõttu suunati Tiit edasi Väinu kooli.

Pärast Väinu kooli lõpetamist 1984. aastal suunati Tiit Ambla hooldekodusse. Seal elas mees seitse aastat, kuni 1991. aastani, mil isa ta hooldekodust ära võttis. Tiit elas veidi aega isa juures Jootmel, kuid kuna tema hing ihkas vabadust, ei tahtnud ta kuidagi rahulikult maal olla.

Tallinn ja suurlinna pahed

Maaelust tüdinenud Tiit läks Tallinna ühe tuttava juurde. Ta hakkas ajalehti müüma, teenides sellega endale taskuraha. Ühes Taksopargi juures asuvas ühiselamus üüris Tiit endale tuba. Iseseisev elu ühiselamus aga polnud meelakkumine: paar korda võeti Tiidul lehemüügist teenitud raha ära.

„Rääkisin tuttavaga ja tema ema kaudu sain Sakusse elama. Käisin sealt lehti müümas. Siis tekkis selline paha asi, et hakkasin kasiinos käima. Sain pisiku külge: sa lähed, proovid ning lõpuks tulevad võlad,“ meenutas Tiit. Kord võitis ta kasiinos 10 000 krooni. See oli tollal väga suur raha! Tiidul tekkis soov võita rohkem, ehk siis – ahnus ajas upakile. Võidetud summa mängis mees maha, tekkisid võlad. Ka ajalehtede müük ei edenenud.

Isegi lapsed müüsid koolivaheaegadel rohkem ajalehti kui tema, ja nii ei tasunud lehtede müük enam ära. Tiit kolis ema juurde.

Tagasi Paides

Lisaks Tallinnas iseseisva eluga kaasnenud katsumustele andis saatus Tiidule veel mitu lööki. Kõigepealt suri tema kasuema. Isa tervis jäi kehvemaks ja ta suunati hooldekodusse, kus ta mõni aeg hiljem insulti´suri. 2003. aastal kaotas Tiit ka ema. Siis suunati Tiit Paide päevakeskusse, kus ta käib tänini iga päev.

Tiidule määrati eestkostja, kes hoiaks tema rahalistel asjadel silma peal. Paides saab eestkostele läbi kohtuotsuse. Eestkostja leiab linnavalitsus või kohus. Paide päevakeskuse tegevusjuhendaja Ülle Männik rääkis, et niikaua kui polnud eestkostjat määratud, hoidis ta ise Tiidu toimetamistel ja rahaasjadel silma peal.

Sellegipoolest võttis Tiit ühe laenu, mille koheselt tagastas. Siis otsiti talle eestkostjaks üks vanem meesterahvas, kes tegi seda tööd aastakese, aga ei saanud hakkama.

Toreda eestkostja leidis Tiit peaaegu juhuslikult. Tiit sai vahepeal tööle kaupluse majahoidjana. Töökohal hakkas ta suhtlema sama kaupluse müüjaga, kes on väga asjalik mees. Nad sobisid ja nii sai Tiit endale uue eestkostja. Päevakeskuse tegevusjuhendaja tõdes, et uue eestkostja kiitsid heaks nii keskuse juhataja, Tiit ise kui ka Tiidu Soomes elav õde.

Tiidu rahaasjad on nüüd korras

Iga kuu võtab Tiit pangast konto väljavõtte, sest nii näeb ta oma rahaasju ise. Iga ostu kohta tuleb tšekid alles hoida ja need eestkostjale esitada. Eelmisel aastal anti mehele igal nädalal söögirahaks 25 eurot.

Nüüd, võlavabana, saab Tiit viis eurot suuremat nädalaraha. Lisaks saab ta päevakeskuses süüa. Sealse söögi eest maksab eestkostja arvega linnavalitsusele. Süsteem töötab ja Tiit on väga rahul.

Ülle Männiku sõnul on ta kursis kõigi päevakeskuse juurde suunatud eestkostetavate klientidega: „Ma võtsin selle suuna, et ma hoian ühendust ka klientide lähedastega ja eestkostjatega. Näiteks kord murdis klient jala ja siis me viisime talle toidu koju.“

Ilma abi ja eestkostjata poleks Tiit suutnud võlgadest lahti saada. Mehe enda sõnul pole ta iseloom nii tugev.

Ilma eestkostjata oleksid võlad hoopis suurenenud, mitte vähenenud. „Kui oled sõltuvuses, siis lahtisaamiseks on abi vaja,“ tõdes Tiit. Praegu saab Tiit kätte ainult söögiraha.

Ülejäänu koguneb arvele, mis aga ei tähenda, et mees seetõttu millestki puudust tunneks. Praeguseks on Tiit eestkostja abiga suutnud kontole koguda märkimisväärse rahasumma. Tiit rääkis, et viisakama eluolu nimel oleks vaja köögis remonti tegema hakata. Koos eestkostja ja tegevusjuhendajatega arutatakse läbi, mida on vaja ja palju raha selleks kulub.

„Uued kapid tuleb muretseda ja vanad maha võtta. Muude asjadega saan ma ise hakkama, aga just see rahaline pool tuleb mitmekesi planeerida,“ selgitas Tiit.

Tööotsimised

Hetkel töötab Tiit Paides kultuurimaja majahoidjana. Suvel tuleb tal muru niita, talvel lund lükata, teid liivatada ja lipupäevadel lipud välja panna. Maikuus sai tal sellel kohal aasta täis. Tiidule meeldib, et töö on osalise koormusega ja nii jääb rohkem vaba aega.

Tiit on töötanud ka postiljonina, aga seal pidi väga vara hommikul üles tõusma: kella neljaks pidi juba tööl olema, hilineda ei tohtinud ja kella seitsmeks pidid ajalehed postkastides olema. Postiljonina pidas Tiit vastu neli aastat ja teda isegi kiideti selle eest.

Suur osa Paide päevakeskuse kliente ei suuda täistööajaga tööl käia. „Osakoormusega töökohti on väga raske leida,“ rääkis Ülle Männik. Tema oli see, kes soovitas Tiitu majahoidjaks, kuna teadis Tiitu, tema oskuseid ja tublidust. „Kultuurimaja võttis Tiidu tööle ja on nüüd väga rahul,“ kiitis Ülle Männik.

Vaba aeg

Tiidule meeldib inimestega suhtlemine, kuigi ta elab üksinda. Kaasat mehel pole ning ta oma sõnul pole ta naise leidmisele veel mõelnudki.

Erilisi hobisid Tiidul ei ole. Talle meeldib muru niita, mõnikord vaatab telerist Puutepunkti saadet. Oma Soomes elavat õde külastab ta tihti, viimati jõulude ajal.

Tiit on liitpuudega: ta kasutab kuuldeaparaati. Tiit ootab septembrit, sest siis ootab meest operatsioon, mis ta kuuldeaparaadist vabastab.

Tiidu suurimaks unistuseks on saada ise hakkama, et eestkostjat poleks enam vaja. „Mul on vaimne puue, ma pole kaalutlev. Kui oleksin mõelnud, siis poleks seda kasiino asja olnud,“ on Tiit kindel.

Lugu on algselt avaldatud ajakirjas "Vaimupuu".

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta