Mahetoit on tarbijate seas üha populaarsem ning toidukaupluste ja turgude kõrval on arvestatavaks mahetoodete pakkujaks kujunemas ka toitlustusettevõtted. Tarbijat huvitab üha enam, kust tema toit pärineb, ja seepärast on mahetoidust saanud oluline müügiargument, kirjutab Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna peaspetsialist Karin Zereen.

Alates 2017. aasta märtsist saavad kõik toitlustajad toidu valmistamisel kasutatud mahetoorainele viidata selleks mõeldud ökomärgiga. See on lihtne võimalus tarbijaid teavitada. Samuti on märgi abil hõlpsam leida mahetoorainet kasutavaid söögikohti.

Ökomärgi eeskujuks on võetud Põhjamaades juba aastaid hästi toimiv märgistussüsteem. Tarbijad on selle seal hästi vastu võtnud ning toitlustamise ökomärki kasutavate ettevõtete arv on neis riikides igal aastal suurenenud. Näiteks Taanis võeti toitlustamise ökomärk kasutusele 2009. aastal, esialgu ühiskondlikus toitlustamises. Tarbijate soovile vastu tulles hakkasid märki kasutama ka restoranid ning toitlustamise ökomärki kasutavate ettevõtete arv kasvas 2011. aasta novembrist 2018. aasta juunini 114 ettevõttelt 2535-ni.

Ökomärgi kasutamiseks peab mahetoodete osakaal olema vähemalt 20%

Eestis saavad toitlustamise ökomärki kasutada kõik toitlustusettevõtted, kus mahetoodete osakaal kogu sisseostetud tooraines on iga kuu vähemalt 20 protsenti.  Märgi kasutamise soovi korral tuleb sellest teavitada Veterinaar- ja Toiduametit.

Märgi abil saab tarbijatele näidata ettevõttes kasutatava mahetooraine protsentuaalset osakaalu kolmes vahemikus:

20–50% toorainest on mahe;
50–80% toorainest on mahe;
80–100% toorainest on mahe.
Toitlustajal on võimalik ise valida, kuidas mahepõllumajanduslike toodete protsentuaalset osakaalu arvestada – kas ettevõttesse eelmisel kuul toidu valmistamiseks toodud põllumajandustoodete koguse või maksumuse põhjal. See teave esitatakse märgiga samas vaateväljas. Märki kasutades ei ole vaja lisada EL-i mahemärki, Eesti mahemärki ega järelevalveasutuse koodi. Valmiskujul ökomärke saab Veterinaar- ja Toiduametilt (vet@vet.agri.ee) ja Mahepõllumajanduse Koostöökogult (mahekogu@gmail.com).

Esimesed ökomärgi kasutajad Eestis

Veterinaar- ja Toiduametit on praeguseks mahetoitlustamisest teavitanud 17 ettevõtet, kes pakuvad mahetoitu kokku 18 toitlustuskohas. Neist kolm kasutavad ka toitlustamise ökomärki.

Kõige esimesena võttis toitlustamise ökomärgi kasutusele Tartus Karlova linnaosas asuv kohvik Karlova Kohv. Kohviku omanik Laura Mädar kirjeldab kohvikut kui õdusat ökokohvi röstikoda ja pudrugaleriid. Kohvikus pakutakse ise röstitud kohvi ja putrusid. Kusjuures ka putrude valmistamisel kasutatakse võimalusel eeskätt just mahetoorainet. Näiteks kuivained, kaunviljad, pähklid ja seemned tulevad enamjaolt Biomarketist ja Koksvere veskist, juurviljad ja munad Kopra Karjamõisast, piim Lõunapiimalt, jäätis La Muust ja teeseenejook Mjukilt.

Karlova Kohvis on kasutusel ökomärk „80–100% toorainest on mahe“. Laura Mädar julgustab kõiki toitlustajaid, kel huvi ja võimalust, ökomärki kasutusele võtma. „Selle märgi puhul on hea, et saab valida kolme vahemiku vahel – kui päris 80–100% ei jaksa või saa tagada, siis on alati võimalik alustada väiksemast protsendist. See on suurepärane võimalus ennast proovile panna, sest kindlasti peab tooraine nimel rohkem pingutama; kuid meie arvame, et ka tulemus on oluliselt parem.“

Tartus on toitlustamise ökomärgi kasutusele võtnud teinegi söögikoht, Tartu kesklinnas asuv Lihuniku Äri. Lihuniku Äri aknal on samuti ökomärk „80–100% toorainest on mahe“.

Lihuniku Äri kuulub põllumajandusettevõttele Sentafarm, mida alustades kutsuti vanaema talu elule ning tegevusse liideti noorema põlvkonna soov keskenduda uuenduslikule ning kestlikule põllumajandusele. Täna jalutavadki vanaema Senta-nimelise talu rohumaadel Aberdeeni-Anguse tõugu sarvitud lihaveised ning peale on jäänud noorema põlvkonna tahe tegutseda nii keskkonna vaates kui ka majanduslikult kestlikult.

„Esimesest päevast peale oleme soovinud pakkuda üleni kodumaisest ja mahedast toorainest valmistatud toitu. Meie menüü pakub sööjale ringkäigu puutumata Eesti maitsete seas ning ka joogimenüü on nende maitsetega sulnis sümbioosis,” ütles äri juhataja Mari-Liis Somelar. „Võimalusest tähistada oma restoran mahemärgiga räägiti meile kohe, kuid esimese tegutsemisaasta õpimahu juures tundus, et mahemärgiga toimetamine oleks liialt kurnav. Esimene aasta kulus meil seega sellele, et oma nägemust kinnitada ning anda vastulöök küsimusele, kuidas eestlane on jõudnud hetke, kust ta näeb loodust vaadates selles vaid vahendit. Selmet aga, et jääda siplema oma hirmu kammitsaisse, otsustasime pärast aastaseks saamist hakata kasutama toitlustusasutusele antavat mahemärki, sest suurem osa meie pakutavast toidust kannab mahemärki niikuinii.”

Pealinnas võttis toitlustamise ökomärgi esimesena kasutusele endise kino Kosmose kõrval asuv restoran Estonian Burger Factory. Estonian Burger Factory kasutab ökomärki „20–50% toorainest on mahe“.

Restoranis pakutakse maheveise- ja mahelambalihast valmistatud burgereid, salateid, vrappe ja steike. Soovi korral saab neid tellida ka Loodusväe mahetofuga. Jookidest pakutakse restoranis ainult ökoveine, karastusjookidest Biomarja ökolimonaade, Punchi jääteed ja Energia Talu maheteed.

Mahetoitu otsustati restoranis pakkuda kohe, kui see avati, ehk juba neli aastat tagasi. Restoran kuulub perekonnale, kus mahetoitu hinnatakse kõrgelt. Seega oli restoranis maheteema juurutamine asjade loomulik jätk.

Estonian Burger Factorys otsustati toitlustamise ökomärki kasutama hakata selleks, et ettevõtte rõhku mahetooraine kasutamisele senisest enam esile tuua. „Kliendid on ökomärgi väga hästi vastu võtnud ja paljud hindavad seda kõrgelt,“ ütles restorani finantsjuht Krista Jensen. „Kindlasti julgustame ka teisi toitlustavaid ettevõtteid võtma kasutusele ökomärki, sest mida aeg edasi, seda enam hakkavad kliendid väärtustama just neid söögikohti, kus pakutakse rohkem mahetoitu ja -jooke“.

Toitlustamise ökomärgi kasutamise õigus on ka mobiilsel kohvikul Mahekohv Ratastel, kuid reaalselt märki veel ei kasutata.

Oma toimetamised on ettevõte jaganud kahte suunda. Esimeseks suunaks on külaliste kostitamine kuumade ja mahedate jookidega vanas stiilis kohvirattalt, millega käiakse nii sise- kui ka väliüritustele vanaaegset hingust toomas. Teiseks on ettevõte maaletoojaks ühele innovaatilisele ja Eestis ennenägematule tootele – kohvi ja tee brewer’ile ehk spetsiaalse filtersüsteemiga kohvi- ja teekotikesele.

Ettevõttes kasutatakse mahesertifikaadiga espressouba, kakaod, kuuma šokolaadi, teed, taimepiimu, limonaade, jäätist, kõrrejooke, šokolaade ja küpsised. Hiljuti hakati kohvijookides kasutama ka mahemärgistusega piima. Otsuseni pakkuda kohvirattal mahetooteid jõuti tänu soovile erineda kohviturul teistest pakkujatest kvaliteetse tooraine poolest. „Julgustame teisigi toitlustajaid igal juhul ökomärki kasutusele võtma, kuna mahetooted on kvaliteetsemad ning tervislikumad. Kui märgi kasutajaid on rohkem, hakkavad ehk ka inimesed  rohkem hindama seda, mida pakume nii meie kui ka teised mahetoitlustajad,“ ütles ettevõtte juhatuse liige Aron Mitt.

Lugu pärineb Maablogist

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta