Jõudmiste aeg kevad on kätte jõudmas. Ta ise jõudmine-jõudmise kaupa nii, kuidas minu enda käigud edenevad. Üks kauaotsitud paik, mis väikse merelahega piirneb, kandis nime Letipea ja kaarditüki järgi olengi varsti sinna peagi kohale jõudmas.

See Kunda linnast mitte kaugel asuv kevadine paik on see, kuhu elus esimest korda pärale jõuan.

Enne uut mereäärset kevadet on veel minna läbi rannametsade, kus männi ja kuusepuud pisut teist värvi. Need hallikad puud räägivad ise, et Kunda tsemenditolm siia tuultega kohale jõuab.

Enne kevadet ennast tehtud avastus on mulle uus ja pisut ka mõtlemapanev. Kaarditüki järgi on siit Kundasse veel kümmekond kilomeetrit minna. Kuid hallid ning pisut nukrad puutüved annavad sellest juba nüüd märku.

Avanev väike merelaht oligi üks uus kevadine algus ja väike tõdemus enne seda tolmuste puutüvede juures oli üks osa Kunda linna lähedalt leitud kevadest.

Kevades ja tema alguses võib leida ka muud kui pelgalt õnne ja rõõmu. Tolmukorraga kaetud metsahinged - puud tõidki väiksed kurvad mõtted mulle pähe. Jõudmine Letipeale, mere äärde, viis nad siiski peagi peast minema.

Letipea, aprill, 1991.

Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta