Täna, 22. septembril tähistatakse autovaba päeva. Selle raames oleks paslik esitada igale autojuhile väljakutse asendada tavapärane autosõit ühistranspordi, jalgratta, jalgsi kõndimise või mõne muu tervisliku ning keskonnasäästlikuma liikumisviisiga.

Kuigi selle päeva eesmärk (tähelepanu juhtimine autostumise probleemidele) on lühiajaline, annab see igaühele võimaluse panustada meid ümbritseva elukeskkonna ja õhukvaliteedi parendamisse.

Riiklikul tasemel on Eestis transpordisektorist tekkivad saasteainete heitkogused aastatega vähenenud. „Meie õhukvaliteet on saasteainete osas võrreldes teiste Euroopa linnadega heal tasemel. Siiski on oluline jätkata õhukvaliteedi sihipärase parendamisega arvestades õhusaaste kahjulikku mõju inimese tervisele ja keskkonnale.“ lausub Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala.

„Enamik Eesti rahvastikust elab linnades või linnalähedastes asulates, kuhu on koondunud suurem liiklustihedus ning õhusaaste, mistõttu on ka sealsed inimesed ka õhusaastele rohkem avatud.“ selgitab Ala.

Keskkonnaagentuuri andmehaldusosakonna peaspetsialist Helen Heintalu sõnul pole autostumine peatunud, vaid vastupidi - sõidukite arv kasvab jätkuvalt igal aastal. Kuigi uued sõidukid on võrreldes varasemate mudelitega aasta-aastalt üha vähem saastavamad, nullib autode arvu pidev kasv sellest tingitud vähenenud saastetaseme osaliselt ära.

„Statistikaameti andmetel on vähemalt igal teisel elanikul auto, mis väljendub ilmekalt ka tööga hõivatud elanike transpordi valikus. Viimase kahekümne aastaga pole liikumiseelistused keskkonnasäästlikumaks muutunud, pigem vastupidi. Autoga tööl käijate osatähtsus on aasta-aastalt suurenenud (28%-lt 1997. aastal 56%-ni 2017. aastal), samal ajal kui ühistranspordiga, jalgrattaga või jala töölkäijate osatähtsus järjepidevalt väheneb (67%-lt 1997. aastal 39%-ni 2017. aastal). Kindlasti mõjutab inimeste eelistusi olulisel määral töökoha keskmine kaugus elukohast. Kuna keskmine vahemaa töö- ja elukoha vahel on aastatega suurenenud, siis pole ka autode kasutamine liikumiseks saanud väheneda.“ võtab olukorra kokku Heintalu.

Ühistranspordi kasutamine, jalgrattaga sõitmine ning jala käimine aitavad säästa energiat ja vähendada välisõhku paisatavaid heitkoguseid, tagades meile nii puhtama elukeskkonna. Seega oleks oluline, et ka igaüks meist teeks keskkonnasõbralikke ja -säästlikke valikuid. Ja kes teab, võib-olla saab ühekordne autost loobumine ning mõne muu tervisliku liikumisviisi harrastamine edaspidiseks tavapäraseks tegevuseks.

Saasteainte seisukorra kohta Eestis on võimalik täpsemalt lugeda Keskkonnaagentuuri kodulehelt.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta