„Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018“ ja „Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020“ määratlevad Eesti energeetika arengusuunad ja visiooni, milline peab olema Eesti energeetika 10-15 aasta pärast.

Arengukavade eesmärk on tagada Eesti elanikkonnale pidev energiavarustus, muuta Eesti energiavarustus ja –tarbimine säästlikumaks ning tagada tarbijatele põhjendatud hinnaga energiavarustus.

Arengukavade järgi peab Eestis tulevikus olema mitmekesisem energiavarustus ning tänasega võrreldes tuleb kasutada rohkem erinevaid energiaallikaid. Kui praegu toodetakse Eestis 60% energiast põlevkivist, siis 15 aasta pärast peaks põlevkivi osakaal jääma alla 30%. Suurendada tuleb teiste energiaallikate osakaalu,  tuuleenergia, tuumaenergia, samuti puidu, gaasi ja vedelkütuste kasutamine peaks iga nimetatud energialiigi puhul moodustama energiatarbimisest tulevikus alla 20%.

Elektrimajanduse arengukava näeb ette Eesti elektritootmise ümberehitamist 10-15 aasta jooksul. Selleks tuleb 2014. aastaks laiendada elektri- ja soojuse koostootmist olemasolevalt 200 MW-lt 300 MW-ni ning 2015. aasta lõpuks renoveerida täiendavalt kaks plokki Narva elektrijaamades koguvõimsusega kuni 600 MW. Samuti tuleb suurendada tuulikute võimsust kuni 900 MW-ni  koos vajalike reservvõimsustega.

Arengukava annab suuna rajada 2023. aastaks Eestisse ka tuumajaam, selleks vajalikud seadusandlikud muudatused tuleb teha aastaks 2012.

Kuna päevakorda on tõusnud maagaasi varustuskindlus ning sellest tulenevalt riikide energiajulgeolek, on oluline ühendada Eesti ülejäänud Euroopa Liidu elektri- ja maagaasi siseturuga. Lisaks 2006. aasta lõpus Eesti ja Soome vahel valminud Estlink elektrikaablile tuleb hiljemalt 2018. aastaks ehitada ka Estlink 2, samuti on Leedu-Poola ning Balti- Rootsi ühenduste rajamine  varustuskindluse suurendamiseks Eesti elektrisüsteemile vajalikud projektid.

Energiamajanduse arengukava näeb ette ka nn energiaagentuuri rajamise, mille struktuur tuleb välja töötada 2009. aasta lõpuks. Selle organisatsiooni eesmärk on riigi energiapoliitika tõhusam rakendamine  ja maakondliku ning  kohalike omavalitsuste energiapoliitika koordineerimine, samuti energiasektori trendide ja energiaturgude muutuste analüüsimine ning heitmekvoodi oksjonite korraldamine.

Lähiaja olulisemate tegevuste reas seisavad tuumajaama rajamiseks vajaliku seadusandluse välja töötamine, Narva elektrijaamade edasise renoveerimise tingimuste välja töötamine, uute energiaühenduste loomine Euroopa riikidega ning taastuvenergia tegevuskava ja soojamajanduse riikliku arengukava välja töötamine.

Arengukavades ette nähtud tegevusi rahastatakse riigieelarvest ja energiaettevõtete eelarvest. Energiamajanduse arengukavas kavandatud tegevusteks kulub riigil umbes 32 miljardit krooni aastani 2020 ning elektrimajanduse arengukava tegevusteks umbes 17,5 miljardi krooni aastani 2018. Koos erakapitali ja laenukapitali kaasamisega kulub kogu energiamajanduse arengukava elluviimiseks järgmise 15 aasta jooksul üle 100 miljardi krooni. Lõplike investeeringute summa sõltub administratiivsetest ja poliitilistest otsustest.

 „Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018“ saab lugeda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt   http://www.mkm.ee/index.php?id=321328

„Energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020“ saab lugeda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt http://www.mkm.ee/index.php?id=321327