Tänavu täitub Struve geodeetilise meridiaanikaare mõõtmiste algusest 200 aastat ja Maa-amet võõrustab sel puhul kolmapäeval, 7. septembril UNESCO egiidi all tegutseva Struve kaare rahvusvahelise komitee liikmeid. Ka täiendas amet oma ajalooliste kaartide kogu meridiaankaare punktide kaardiga.

Tartu Ülikoolis õppinud ja Tartu Tähetorni juhatajana töötanud maailmakuulsat geodeeti Friedrich Georg Wilhelm Struvet ajendas ligi 40 aasta kestnud mõõtmistöid ette võtma soov kindlaks määrata maakera kuju ja suurus. Kaare mõõtmine toimus aastatel 1816–1855 ja lisaks Struvele juhtis töid ka Vaivarast pärit geodeet Carl Friedrich Tenner.

„Struve-Tenneri kaar viis geodeetilise ja kartograafilise mõõdistamise oluliselt uuele tasemele ja suurimat kasu tõi see just maakaartide koostajatele. Enam ei pidanud kaardile märgitavaid kaugusi arvestama kaamelikaravani liikumiskiiruse järgi, vaid aluseks sai võtta Struve juurutatud meetodi, mis on hämmastavalt täpne isegi tänapäeva mõistes.

Tegu on 19. sajandi teaduse ja tehnika erakordse saavutusega, mis on kantud UNESCO kultuuripärandi nimekirja ning Maa-ametil on erakordne võimalus võõrustada kõiki Struve meridiaanikaart tutvustavate ja kaitsvate riikide esindajaid,“ ütles Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits. 

Struve geodeetiline meridiaanikaar on 2800 kilomeetrit pikk, kulgedes Hammerfestist Põhja-Jäämerel kuni Izmailini Musta mere ääres ja läbides Rootsit, Norrat, Soomet, Venemaad, Eestit, Lätit, Leedut, Valgevene, Ukrainat ja Moldovat. 2005. aastast veel säilinud mõõtmispunktid on võetud UNESCO kaitse alla. Eestist kuuluvad sellesse nimekirja Tartu Tähetorn ja Simuna-Võivere baasjoone otspunktid.

Maa-amet on UNESCO Struve meridiaanikaare koordineerimiskomitees Eesti riigi esindaja. Komitee istung toimub iga kahe aasta tagant. 2014. aastal oli võõrustajaks Leedu, kus kaheks järgnevaks aastaks valiti komitee eesistujariigiks ja uue koosoleku toimumiskohaks Eesti.

Maa-amet täiendas ka oma ajalooliste kaartide kogu Struve kaare Eesti punkte kajastava kaardiga. Kokku valiti Eestis mõõtmisteks 22 punkti ja baasjoon. Välimõõtmised toimusid ajavahemikul 1822. a kevadest kuni 1827. a sügiseni. UNESCO kultuuripärandi nimekirja on Eestist kantud kolm punkti: Tartu Tähetorn ja Simuna-Võivere baasjoone otspunktid.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta