Metsisemeistriks ei sündinud ma üheainsa päevaga. Esimeses metsisekevades ehk elu esimeses metsisemängus vaatasin mõtlikult triibukesi viimasel lumel, neid mida mängiv isametsis tiivaotstega lumele oli vedanud.
- Marek Vahula lood
- 30. november 2021
See rääkis ise metsasaladuste keeles ja üks saladus oligi lumelt ära loetud. Selline, mis mitte igaühele lugemiseks pole antud.
Jutud triipu tõmbavast isametsisest on sama vanad kui need jahimehejutud, mis nendest kaugetest aegadest pärinevad kui metsisemängudest matti võtmas käima hakati. Mulle olidki nad senises elus olnud jahimehejutud, kuni ise metsisemeistriks saada soovisin.
Kaugete metsakolgaste jutud olid sageli suurt üksindust täis. Ja kui metsast välja metsisekangelasena tulin, siis võtsin omad jutud triipu tõmbavast isametsisest inimeste sekka kaasa.
Ja ehk iga kümnes minu metsisejuttude kuulaja oli triipu tõmbamisest kuulnud ja enamus ei teadnud sellest metsiseasjast mitte kui midagi. Ja nii minust saigi üks pikk ja suur metsisejutustus, kus ligi üheksakümmend metsisemängu sees. Metsis, kes triipu tõmbab, on hea. Ja head on need metsisemängude külalised, kes sellest lugu pidada oskavad.
Alutaguse ja Kõrvemaa, 1992-1994.
Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
