29. novembril Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud hiiesõprade aastasündmusel tunnustust vastu võttes ütles Tõnis Mägi, et Eesti saab tegelikult vabaks alles siis, kui saavad vabaks meie hiiepaigad. „Igal rahval on oma jõupunktid, meil on selleks hiied. Eesti saab päriselt vabaks alles siis, kui oleme oma pühapaigad puhastanud jamast, mis sinna möödunud aegadel on kogunenud.“

Hiite eestkostjad tänasid Villu Kangurit ja Tõnis Mäge laulu Palve loomise ja esitamise eest. Sõnadega „Looja, hoia hiiepuid, sest ladvad neil längu on maas“ on Tõnis Mägi laulnud  veerandsajandi jooksul eestlaste südamesse hiiearmastust, ütles sündmust juhtinud näitleja Maarja Jakobson.

Hiiesõpru tervitanud Maavalla koja vanema Madis Iganõmme sõnul oleme õnnelik rahvas, sest meie maal on säilinud arvukalt iidseid pühapaiku.

„Need on väekohad, kus meie väärikad esivanemad - ja praegu ka meie - omi, oma väga isiklikke mõtteid mõtleme, palvetame, kus ennast hästi ja kaitstuna tunneme.  Hoidkem pühapaiku looduses, leidkem üles ja hoidkem püha paik ka iseenda hinges,“ ütles Madis Iganõmm.

Riigikogu looduslike pühapaikade toetusrühma esindaja Inara Luigas kõneles, et tema kodukandis Setomaal austatakse tsässonaid ja kirikuid, kuid sama loomulikult külastatakse ka looduslikke pühapaiku. „Minagi olen käinud Miikse Jaanikivi juures silmi pesemas,“ tunnistas ta. Toetusrühmaga liitudes avastanud ta üllatuslikult, et meie riik tegelikult hiisi ei kaitsegi.

Hiie väe tunnustamise sündmusel pärjati aasta hiie sõbraks õpetaja ja külaelu edendaja Kaja Toikka. 2006. aastal hoidis tema julge ja läbimõeldud tegevus ära uusasumi rajamise Ida-Virumaa Lüganuse vallas asuvale Purtse Hiiemäele. Kaja Toikka kaasas hiie hoidmisse kogukonna, kohaliku omavalitsuse ja hiite eestseisjaid mujalt  Eestist. Ühisel jõul suudeti hiie pöördumatu rikkumine ära hoida ning pühapaik on tänagi kõigile huvilistele avatud.

Oma sõnavõtus julgustas värske Hiie sõber inimesi pühapaiku märkama ja hoidma: „Hoidkem hiisi! Seal peituvad meie rahva juured ja elujõud.“ Ta lisas, et kuna looduslikke pühapaiku praegu ei kaardistata, siis kaob igal aastal koos põliselanike kadumisega suur osa hiiepaiku rahva mälust. Lisaks on meie looduslikud pühapaigad jätkuvalt ohus, sest ikka leidub neid, kes teadmatusest või hoolimatusest tahavad hiies midagi sobimatut või lausa hävitavat ette võtta.

„Looduslike pühapaikade kaardistamine peaks olema praegu sama oluline kui oli regilaulude ja rahvapärimuse kogumine möödunud sajandi esimesel poolel,“ sõnas Kaja Toikka.

Tänukirju jagati ka tähelepanu väärsete saavutuste eest  pühapaikad uurimise, tutvustamise ja väärtustamise vallas. Tartumaal Rannu vallas asuva Tulimäe hoidmise eest tänati Leili Sarmani ja Anneli Aani.  Leili Serman ütles auhinda vastu võttes, et on Tõnis Mägiga sama meelt. „Eesti saab vabaks alles siis, kui meie hiied on ärganud“, sõnas Serman.

Režissöör Nele Kirsipuud tunnustati lühimängufilmis Hiis pärimuse ausa ja lugupidava kajastamise eest ning oskuslikus sidumises tänapäevaga.

Viru-Nigula valda tunnustati hea koostöö eest Tammealuse hiie hoidmisel.

Mulgimaa keele ja kultuuripärandi hoidjat Asta Jaaksood tänati kodukandi pühapaikade pärimuse talletamise eest.  Maalehte tänati looduslike pühapaikade tutvustamisel tehtud pikaajalise töö eest. Tänukirja vastu võtma tulnud Alo Lõhmus sõnas „Me oleme maaleht, me ei saa teisiti.“

Aasta Hiie sõbra valisid esitatud kümne kandidaadi seast välja Maavalla koda, Hiite Maja SA ning Põlisrahvaste sihtasutus.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta