Konsultatsioonibüroo Miltton eestvedamisel 2020. aasta alguses Eesti elanike seas läbi viidud ettevõtete ühiskondliku aktiivsuse ja sotsiaalse kaasatuse arvamusuuringust selgub, et üha enam ootavad inimesed siinsetelt ettevõtetelt vastutustundlikku käitumist. Tegemist on jätku-uuringuga 2017. aastal tehtud samasisulisele küsitlusele.

•     Pea iga teine inimene (49%) on valmis vastutustundlikke põhimõtteid või kvaliteedimärgist kandva toote eest rohkem maksma.
•     Noorte usk enda kui üksikisiku mõjusse ühiskondlikes muutustes on kasvanud 5 protsendilt 20 protsendile.
•     57% kaaluksid väärtuskonflikti korral töökohalt lahkumist.

Eestis tegutsevate ettevõtete võimekusse mõjutada ühiskondlikke muutusi usub 37% uuringus osalejatest. Üle poolte elanikest (58%) ootab neilt konkreetseid tegevusi vastutustundlikkuse väljendamiseks. Pelgalt annetamisega enam tarbijat ei veena, sestvaid 18% vastanutest on seda meelt, et parim viis ettevõtte ühiskondliku meelsuse väljendamiseks on raha annetamine. See ei tähenda, et ei oodata selgemat arvamuse ja seisukoha võtmist ka avalikult – üha enam tahetakse näha konkreetsete sammude astumist. Tugevaima toetuse andsid sellele juhid, ettevõtjad ja tippspetsialistid ise – 64% arvab, et esmalt tee midagi ära ja siis räägi sellest.

Enim oodatakse ettevõtetelt samme keskkonna ja loodushoiu valdkondades. Kõige rohkem tõid uuringus osalejad välja ringmajanduse, jäätmetekke vähendamise ja korduskasutusega (49%), looduse hoidmisega (48%) ja kohaliku tootmisega (41%) seotud teemasid. Kui eestlastel on viie olulisema hulgas ka kiimamuutus ning läbivalt peamiselt keskkonnaalased eelistused, siis muud rahvused peavad olulisemaks inimese baasvajadusi rahuldavaid teemasid nagu inim- ja tööõigused ning tervishoid.

Seejuures suurimat võimu ühiskondlikke muutuseid mõjutada nähakse meedial, millesse usk on suurim kõige nooremas vanusegrupis ehk 18-22-aastaste seas (83%). Samuti on viimase kolme aastaga hüppeliselt kasvanud noorte usk enda kui üksikisiku mõjusse ühiskondlikke muutusi mõjutada.

Uuringutulemused näitavad, et ettevõtte väärtusruum mõjutab oluliselt mainet ka tööandjana. Koguni 57% inimestest kaaluks töökohalt lahkumist, kui tööandja või otsene ülemus väljendaks sõnades või tegudes vastuvõetamatuid väärtusi või seisukohti. Suurem valmisolek seda teha on pigem naistel (61%) kui meestel (54%).

Milttoni tegevjuht Annika Arras ütles, et inimesed ootavad selgelt ettevõtelt positiivset muutust loovaid juhtimisotsuseid. Vastutustundlik ettevõte peab tema sõnul tegutsema selle nimel, et majanduskeskkond areneks ning sotsiaalne panus oleks võimalikult suur, aga ka looduskeskkonda ei rikutaks rohkem kui me seda juba teinudoleme.

„Vastutustundliku tegevuse ja selle läbi kuvandi loomine organisatsioonile pole ilu- või- trendikaup, vaid aja vältimatu nõue, sest iga ettevõte on omanäoline ja tegevused ning oluliste mõjude suurendamine on ettevõtete enda kätes. Vastutuse võtmisest hakkab aina rohkem sõltuma organisatsiooni maine nii koostööpartneri kui tööandjana, aga ka kasum,“ ütles ta.

Küsitlus viidi läbi 2020. aasta alguses uuringufirma Norstat poolt. Uuringus osales 1000 inimest vanuses 18–80 üle Eesti esindusliku valimiga vanusegruppide, sugude ja regioonide lõikes.

Täispika uuringuraportiga saab tutvuda siin.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta