Elektrilevi tellimusel  5-15 aastaste laste vanemate seas läbiviidud üle-eestilisest uuringust selgus, et välise elektrivõrguga seotud ohtude eest hoiatab oma lapsi vaid viisprotsenti lapsevanematest.  Üle kahe kolmandiku lapsevanematest ei tea, kuidas ohutult eemalduda purunenud elektriliinist.

„Elektriõnnetusi juhtub muude õnnetustega võrreldes harvem ja elektriohutusel on seetõttu ka lasteaia- ja kooliprogrammides vähem tähelepanu. Kui elektriõnnetus aga juhtub, võib see olla väga traagiliste tagajärgedega. Seetõttu peame äärmiselt oluliseks, et iga lapsevanem räägiks oma lapsele, kuidas elektriga ohutult ümber käia,“ ütles Elektrilevi juhatuse liige Jaanus Tiisvend.

Elektrilevi tellitud uuringust selgub, et  ligi pooled lapsevanematest peavad elektriga seotud ohtusid oma lapsele väikeseks ning 23 protsenti hindas seda keskmisel skaalal. Seega valdavalt elektriohtusid ei tähtsustata.

Oma lapsi pole üldse elektriohtude eest hoiatanud 9 protsenti lapsevanematest. Kõige rohkem on lapsevanemad rääkinud lastele kodukeskkonnaga seotud ohtudest ehk sellest, kuidas käsitleda ohutult pistikuid, seinakontakte ja koduelektroonikat.

Seda, et töötav elektriseade ja vesi ei sobi kokku, oli lastele rohkem rääkinud vanem vanuserühm (35-49 aastased vanemad). Väga vähe olid vanemad lastele selgitanud aga välise elektrivõrguga seotud ohtusid – vaid 5 protsenti olid hoiatanud mahakukkunud liinide eest või selgitanud elektrikilbist eemalehoidmise vajadust.

Sellele, kuidas õigesti eemalduda mahakukkunud elektriliinist, oskas õigesti vastata alla kolmandiku lapsevanematest ja teadlikkus oli suurem meeste seas.  Mahakukkunud liinist tuleb eemale liikuda kas jalgu üksteise vastu lohistades neid teineteisest eemaldamata või koos jalgadega või ühel jalal hüpates.

Nii väldid eluohtlikku sammupinget, mis tekib kahel jalal astudes juhul, kui juhtme läheduses olev maapind on pinge all. „Üldiselt küll maaühenduse korral lülituvad liinid välja, kuid siiski võib tekkida erinevaid olukordi, kus rikke korral püüab liin end esialgu automaatselt taaspingestada. Seega, isegi kui kukkunud juhtme lähedusse sattusid ohutult, ei anna see 100-protsendilist kindlust, et liin ei võiks pinge alla sattuda,“ hoiatas Tiisvend.

Tema sõnul on läheneva suve ja äikesehooaja eel eriti oluline, et lapsevanemad räägiksid lastele, et kollase elektriohu märgiga kohtadest ja mahalangenud elektrijuhtmetest tuleb eemale hoida. Ohtu märgates tuleb helistada Elektrilevi rikketelefonile 1343. Lapsega koos saab läbi teha elektriohutuse testi ja vaadata Elektrijänese nõuandeid veebilehelt www.elektrilevi.ee/ohutus.

Elektrilevi alustas käesoleval nädalal iga-aastast elektriohutuse teavituskampaaniat. Maakondlikes ohutuslaagrites koolitavad õpilasi Elektrilevi spetsialistid, koostöös lastekas.ee-ga töötati välja lasteaia- ja algkooliealistele lastele ohutusvihik, Elektrijänes nõustab lapsi maakondlikel ohutuspäevadel ning Tallinna lasteaedadele viiakse läbi elektriohutuse programm koostöös kinoga Artis. Üle-eestiliselt korraldab Elektrilevi lastevanematele suunatud reklaamikampaania „Elekter ei ole mängu asi“.

Käesoleva aasta maikuus viis Turu-uuringute AS  läbi üle-eestilise uuringu 5-15 aastaste laste vanemate seas. Uuringu eesmärgiks oli selgitada lapsevanemate suhtumist elektriga seotud ohtudesse ning seda, kas ja milliseid ohutusnõuandeid lastele edastatakse. Uuring viidi läbi esindusliku valimiga Omnibussuuringu raames,  kus elektriohutuse küsimustele vastas 216 lapsevanemat

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta