Jõevähi populatsiooni kaitseks on vähipüük kalastuskaardi alusel lubatud üksnes augustikuus ning kaugeltki mitte kõikides veekogudes. Paraku on keskkonnaametnikud selle suve jooksul avastanud 36 jõevähi püügiga seotud rikkumist, neist enim – 15 on olnud just vähipüük keelatud ajal.

Keskkonnaameti vee-elustiku spetsialist Kerli Pettai ütles, et jõevähki ohustab meie veekogudes vähi võõrliikidelt edasi kanduvale vähikatkule lisaks kõige rohkem just röövpüük.

„Sel aastal on keskkonnaametnikud avastanud ja veekogudest eemaldanud 44 püügivahendit, mida määratleti kas vähimõrra või vähinatana ning mille omanikku ei saanud kindlaks teha. Kõige rohkem eemaldati selliseid püügivahendeid Võrumaa veekogudest, seal oli neid 16, järgnes Saaremaa 11 püügivahendiga. Eemaldatud püügivahenditest loodusesse tagasi lastud jõevähke oli sadu. Käesoleva hooaja jooksul oleme tuvastanud 36 jõevähkide ebaseadusliku püügiga seotud rikkumist, milledest 25 korral alustasime rikkuja suhtes väärteomenetlust ja 11 korral piirdusime suulise hoiatamisega,“ rääkis Pettai. 

Sel aastal väljastati lubatud augustikuiseks vähipüügiks 1561 kalastuskaarti ning sarnaselt möödunud aastatega olid populaarseimad püügikohad limiidialused Saaremaa veekogud ning Pangodi järv. Pettai täpsustas, et möödunud aastatega võrreldes oli selle aasta suurim erinevus, et jõevähi populatsiooni kaitseks tohtis iga kalastuskaardi omanik püüda kuni 25 vähki, eelmistel aastatel oli selleks numbriks 75. „Kuna püüdmise ülempiir oli eelnevate aastatega võrreldes oluliselt väiksem, püüti vähem ka vähke – sel aastal 13 242, näiteks eelmisel aastal püüti 21 051 vähki. Jõevähi kehtestatud alammõõt on jätkuvalt 11 cm ning sellest väiksemad isendid tuleb veekogusse tagasi lasta,“ selgitas Kerli Pettai. Maakondade lõikes püüti vähke sel aastal enim  Saaremaal (7235), Harjumaal (2448), Tartumaal (1656) ja Lääne-Virumaa (525). 

Jõevähi kaitseks on Eestis keelatud vähi võõrliikide veekogudesse asustamine. Ka meie jõevähke tohib asustada ühest veekogust teise vaid Keskkonnaameti loal, näiteks käesoleval aastal seda üldse ei tehtud. Pettai lisas, et paraku ongi vähi võõrliikide levimise peamiseks põhjuseks siiski tahtlik või ebateadlik inimtegevus, tavaliselt ebaseaduslik asustamine või püügivahendi desinfitseerimata jätmine, mistõttu võib vähikatk kanduda ühest veekogust teise.

„Vähi võõrliike meil leidub ning leitakse ka uusi võõrvähkidega veekogusid, mida enne ei teatud, sel aastal üks näiteks Pärnumaalt. Võõrliikidega võitlemine on pikaajaline protsess, isegi kui õnnestub võõrliik veekogust välja püüda, siis jääb katkuseen veekokku aastateks ning kohaliku liigi taasasustamine võtab väga pikalt aega,“ lausus Pettai.

Kuigi röövpüüdjate tabamiseks ja ülepüügi ära hoidmiseks on keskkonnainspektorid ja vabatahtlikud kalakaitsjad vähirikaste veekogude juures teinud kontrolle terve suve, jätkatakse nendega ka sügisel. Just sügisel panevad vähid aluse uuele vähipõlvkonnale. Röövpüük ei saa olla lubatud. Veekogude ääres kahtlast tegevust nähes palume sellest teada anda Riigiinfo telefonil 1247. Vähipüügireeglite rikkumise eest võib karistada kuni 1200 euro suuruse trahviga. Kui ebaseaduslikult püütakse oluline kogus jõevähke, võib selle eest oodata ka kriminaalkaristus.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta