Püüki keeluajal loetakse püüginõuete tõsiseks rikkumiseks, mille puhul korrutatakse tavapärane kahjutasu määr - 10 eurot ühe isendi eest - viiega. Keskkonnale vähipüügiga olulise kahju tekitamise eest näeb karistusseadustik ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Samuti kuulub hüvitamisele keskkonnale tekitatud kahju.

Keskkonnainspektorid on sel aastal tuvastanud juba kümme ebaseadusliku vähipüügi juhtu, püügilt on kõrvaldatud 115 vähipüügivahendit. Sel nädalal alustati ka Saaremaal õiguserikkumise menetlus isikute suhtes, kelle autost leiti vähipüügimõrrad koos vähkidega.

Tuletame meelde, et vähipüük on lubatud alates 1. augustist vaid loa alusel. Vähipüügilube väljastab Keskkonnaamet.

Loaga püüdjatele tuletame meelde, et kõik vähimõrrad peavad olema tähistatud vähemalt 10 cm läbimõõduga ujuva poiga ning märgistatud kalastuskaardi omaniku isikukoodiga. Võõrvähiliigi (kitsasõralise vähi, signaalvähi vm) või haige vähi avastamise kahtluse korral palume sellest teada anda Keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313 ning säilitada vähki kuni ametiisikult edasiste juhiste saamiseni.

Jõevähk on ainus põline vähiliik kogu Baltikumis, mistõttu kuulub vähipüügi kontroll kalakaitsealase järelevalve prioriteetide hulka. Keskkonnainspektsioon jätkab aktiivset vähipüügi järelevalvet ka püügihooaja avanemisel. Oleme tänulikud inimestele, kes teavitavad meid ebaseadusliku vähipüügi kahtlusest.