Tigude tõrjumine kemikaalide abil on kogu aia elustiku, kuid ka väikelaste ning lemmikloomade jaoks ohtlik ettevõtmine. Metaldehüüdi sisaldavad teotõrjegraanulid on inimeste ja loomade jaoks mürgised otsesel allaneelamisel ning mürgitusnähtusid lindudel ja loomadel tekitavad ka tõrje tagajärjel liikumatult lebama jäävad ning surnud teod ning nälkjad. Seetõttu on mõistlik kasutada loodussõbralikumaid vahendeid, mis on limuste arvukuse vaoshoidmiseks samuti tõhusad.

Keskkonnasõbralikke meetodeid tigude ja nälkjate hulga vähendamiseks on mitmeid:

• Kõige kasulikum on muidugi tigude looduslikele vaenlastele aias heade elutingimuste loomine. Teod ja nälkjad oluline toit siilidele, konnadele (eriti kärnkonnadele) ja mitmetele lindudele (rästad jt).

• Puistada taimede ümber peeneteralisi materjale: liiva, kruusa, männiokkaid, kohvipaksu, puupuru, tuhka, kiviklibu, purustatud munakoortest või teokarpidest puru jms. Need kõik takistavad tigudel liikumist ning panevad nad suunduma kergemini kättesaadavate toiduallikate juurde.

• Asetada peenarde ümber ja peenarde vahekäikudesse värsket mereadru. See meetod mõjub vaid niikaua kuni vihm või kastmine soola adru seest välja uhub.

• Tigusid peletab multšina taimede ümber koirohu-, soolikarohu-, sidrunmelissi- või mündilehtede ja ka kuuse- või männiokaste laotamine. Teod väldivad ka tammelehtedest multši. Need multšid ei tapa tigusid, kuid hoiavad nad kultuurtaimedest eemal.

• Kasvatada võib taimi, mis peletavad tigusid eemale. Tigudele ei meeldi näiteks kurekell, kurerehad, gladioolid, mündid, ingver, pune, nõmm-liivatee, koirohi, raudrohi, sibul, küüslauk, soolikarohi, rosmariin jpt taimed.

• Tigudele mõjub ringiliikumist soodustavalt aia õhtune kastmine. Seetõttu võib tõrjeperioodil kasta varahommikuti.

Allikas: www.aiandus.ee

Hoolikas mullaharimine  
Hooletud aednikud on tigude lemmikud. Mulla kolmekordne kultiveerimine kevadel vähendab tigude hulka kuni 75%. Mullaharimiseks on eriti sobivad soojad päikesepaistelised ilmad. Siis on teod mulla pinnal või selle ülemistes kihtides. Kultiveerimine tapab tigusid mehaaniliselt, kuid jätab neid ja nende mune ka röövtoiduliste ja kuiva kätte. Munad on aga läbikuivamise suhtes eriti tundlikud. Käsitsi kaevamine annab samuti tulemusi. Munemiseks armastavad teod rasket, niisket ja happelist mulda. Sõmera liiva mulda segamine aitab parandada  selle struktuuri. Teod armastavad happelisemaid muldi. Muldade lupjamine aitab tigusid vähendada.

Ümbruskonna puhastamine  
Eemaldada kaitsmist vajavate taimede lähikonnast võimalikud tigude peidukohad - lauajupid, kivid, prahi, kuivanud lehed, umbrohud, jm. Eriti viimased on sageli tigude meelistoit ja varjupaik. Arvestada tuleb ka sellega, et heaks peidukohaks on pinda katvad taimed. Mullapinnalt tuleks kõrgemale tõsta ka suured ja lopsakad lehed.

Tõkete kasutamine  
Kasutada võib mitmesuguseid barjääre. Taimed võib ümbritseda liiva või puutuha ribaga. Kalmulilled jäetakse rahule seal, kus platsid on ümbritsetud betoonpiiretega. Tigudel on raskusi selliste takistusribade ületamisega, kuna need kuivatavad limanäärmeid. Puutuha puhul ei saa välistada ka teatavat peletavat toimet. Kaitseribadeks võivad olla ka jäme liiv või saepuru. Viimase toime sõltub puuliigist, näiteks tanniine sisaldav saepuru on osutunud tigudele repellentseks. Kahjuks neid ribasid puhub minema tuul ja leotab vihm. Neist võib läbi kasvada rohi, mis võib saada tigudele ülekäigusillaks. Ribasid tuleb seega pidevalt uuendada ja hooldada. Saepuru kasutamisega tuleb olla ettevaatlik, sest ta seob lagunemisel mullas olevat lämmastikku.

Multšide kasutamine  
Kaitsmist vajavad taimed võib ümbritseda purustatud munakoorte või männiokastega. Tigu ei saa neist üle roomata, kuna teravad koore- või okkatükid vigastavad ta lihaselist jalga, munakoortest leostub mulda aga kaltsiumit.

Taimemultšid. Tulemusi on saadud näiteks orasheina juurtega, mille kuivatatud ja purustatud osi puistatakse ribana ümber taimede. Orasheinal on tigudele nii peletav kui ka mehaaniline toime. Mõõda teravat orasheina puru teod ei roni. Tuleb lisada, et orasheinaga tuleb olla ettevaatlik ning teda paigutada taimedest võimalikult kaugele ja mitte üle 1 cm paksuse kihina, kuna vihmaga leostuvad mulda ained, mis võivad taimede kasvu pärssida.  

Tigude peletamiseks on taimi ümbritsetud ka üheksavägise ja rosmariini kuivatatud või toorete lehtedega. Taimi ümbritsevat mullapinda on pritsitud ka orasheina või koirohu teega, mille valmistamiseks valatakse taimedele kuum vesi ja jäeti siis 24 tunniks seisma. Need peletasid tigusid, kuid orasheinal teatakse olevat ka mõningane herbitsiidne toime. Kasutusel on ka tubakaleotised, kuid nende suhtes tuleb olla ettevaatlik, kuna rohke kasutamine mõjub halvasti mullamikroobidele.

Peletavate taimede kasvatamine  
Paljud kasvavad taimed on tigudele repellentsed. Võimaluse korral võib neid kasutada kirju peenra koostamisel. Tigudele ei meeldi näiteks bergeenia, iirised, kurekell, kurereha, gladioolid, hortensia, mündid, ingver, pune, nõmme-liivatee, koirohi, raudrohi, sibul, porru, küüslauk jne.

Ligitõmbavate taimede viljelemine  
Tigude püüdmiseks võib aias kasvatada nende meelistaimi, nn lõksutaimi. Selleks võiks kasvatada kaitsmist vajavate taimede lähikonnas näiteks hostat, mädarõigast, saialille, tsinniat, peiulille, põlduba jne. Kui samasse luua ka kunstlikud peidupaigad, siis jääb üle vaid olla hoolas nende ärakorjamisega. Meelistaimedele võtavad teod ette pikki rännakuid ja aiapidajale tasub vaev end ära.

Loomade ja lindude meelitamine aeda  
Hoida ja kaitsta aias elavaid siile, konni ja laululinde. Nad on tõhusad tigude hävitajad.

Mida ei tohiks teha?

Internetist leitud soovitused, mida ELS heaks ei kiida ja mida ükski loomasõbralik inimene ei kasuta:

Allikas: loodusaed.kirikiri.ee

• Käia õhtuti aias ringi ja korjata silma alla sattuvad teod soolveeanumasse, seebivette või lömastada. Taskulambi valguses on tigusid mugav taimede vahelt üles leida limaraja järgi.

• Kasutada madalaid õllega täidetud nõusid, mille servad peaksid olema maapinnast vähemalt 5 cm kõrgusel, et jooksiklased sinna juhuslikult sisse ei roniks ega upuks. Kasutada võib ka alkoholivaba õlut. Inimesed, kes ei kujuta ette õlle raiskamist tigude peale, võivad teha ka vesilahuse 0,5-st teelusikatäiest pagaripärmist ja supilusikatäisest suhkrust. Kasutada võib ka poes müügil olevaid teopüüniseid. Õllenõusid tuleks iga päev kontrollida ja vastavalt vajadusele surnud teod eemaldada ning õlut vahetada (eriti vihma järel) ja lisada.

• Aias võib tigude meelistaimi kasvatada püünistaimedena. Näiteks võiks tigude eest kaitsmist vajavate taimede lähedal kasvatada hostat, mädarõigast, saialille, tsinniat, peiulille või põlduba. Tigusid ja nälkjaid võib varjulistesse kohtadesse kogunema meelitada ka maapinnale kartuliviilusid, salatilehti või poolikuid viinamarju asetades. Kui nende meeliste lähedusse asetada tigudele sobivad varjumispaigad (näiteks kivid, lauajupid, tagurpidi lillepotid vms.), siis jääb aiapidaja mureks vaid nende alla päevaks peitu pugenud tigude kokku korjamine.

• Rahva seas levinud teopeletamise meetod on kokku korjatud tigude asetamine keeva vette ning selle segu hoidmine paar päeva kuni jubeda leha tekkeni. Siis tuleks vedelik surnud tigude pealt ära valada ja kasutada seda tigude rünnakust ohustatud taimede ümbruse piserdamiseks. Taimede endi peale ei tasu vedelikku valada.

• Taimede ümber võib panna ka pisut tigude ja nälkjate jäänused. Väidetavalt tõmbab see ligi uusi tigusid, keda saab siis väikese vaevaga ära korjata. Kogusega üle pakkumise korral hakkavad teojäänused haisema ning meelitavad hoopis kärbseid.

Allikas: www.aiandus.ee

Tigude ärakorjamine 

See võib olla tõhus, kui noppida järjekindlalt iga päev, soovitatavalt hilja õhtul taskulambi valgel. Õised rändurid on siis liikvel. Kogutud teod hävitada. Selline kogumine on kindlasti tulemuslikum kasvuhoonetes. Kirjanduses on andmeid, et kui purustatud teod panna vette likku, siis selle veega pritsitud taimed on tigudele repellentsed (peletavad).

Tõkete kasutamine

Ameerikas on laialdast kasutamist leidnud õhukesed, kuni 20 cm laiused vaskpleki ribad, millega ümbritsetakse kaitsmist vajavad taimed või peenrad. Vaskpleki ribadega ümbritsetakse ka kaitsmist vajavate puude tüved. Vask ärritab tigusid ja nad hakkavad eritama rohkesti lima. Selle tagajärjel tigu veetustub ja lima tootmine lakkab. See tähendab aga, et tigu ei saa enam liikuda ja sureb läbikuivamisel. Sama toimega on ka bordoo vedelik, mille valmistamiseks kasutatakse vasevitrioli ja lupja. Kirjanduse andmeil on taimi tigude peletamiseks pritsitud vasksulfaatpreparaatidega. Kuna vihm peseb preparaadid kergesti maha, tuleb pritsimisi pidevalt korrata. Sellega kaasneb oht küllastada muld vaseühenditega, mis mõjuvad halvasti mullaelustikule. Kasutatud on ka alumiiniumsulfaati, kuid põhjavette sattudes põhjustab ta probleeme inimestele.

Õllelembus saab saatuslikuks 

Häid tulemusi on saadud õlle- või piimapüünistega. Need meelitavad teod ligi. Õlles leiduv pärm meelitab sööma, alkohol aga tapab, piimasse aga uputakse. Püünised võib teha  plastikust või klaasist, mis pannakse mulda. Püüniste paigaldamisel tuleb silmas pidada seda, et kunagi ei tohi need olla mullapinnaga tasa, vaid ikka paar sentimeetrit mullast väljas. Vastasel korral satuvad neisse ka jooksiklased ja teised maapinnal liikuvad kasurid (kasulikud putukad), kes on olulised kahjurite hävitajad. See meetod on kulukas, ta nõuab pidevat vedeliku lisamist ja igapäevast tigude püünistest kogumist.

Keemiliste vahendite kasutamine 

Taimetoodangu Inspektsiooni 1999. aastal välja antud juhendis soovitatakse tigude tõrjeks kasutada metaldehüüde. Puhas metaldehüüd toimib tigudele nii kontaktmürgina kui ka soolestiku kaudu. Peamine on siiski ärritav toime, mis põhjustab tigudel massilise lima tootmise.

Kahjuks kestab dehüdratatsioon küllalt pikalt, vähemalt päeva või rohkemgi. Kui selle aja jooksul sajab vihma või on ööd kasterikkad, taastuvad teo veevarud täielikult. Metaldehüüdid lagunevad päikese käes ja seetõttu tuleks neid kasutada varjulistes kohtades.

Paremaid tulemusi saadakse, kui töödeldakse niiskel õhtul, millele järgneb kuiv soe päev. Niiske ilmaga on teod aktiivsed, hommikuks on nad mürgi tõttu halvatud ja ei ole võimelised varjulistesse kohtadesse roomama ning surevad päikese käes kiiresti.

Nagu paljude mürkidega, tuleks metaldehüüde kasutada ainult tõelisel vajadusel ja rakendada siis kõiki ohutusvõtteid, et mitte seada ohtu linde ja teisi loomi, kes surnud tigusid süües võivad saada mürgituse.

ELS leiab, et nimetatud tigude meelitamise ja korjamise viise tohib rakendada selleks, et teod kokku korjata ja mujale aiast kaugemale viia.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta