Poliitikauuringute Keskus Praxis tutvustab täna regionaalministri tellimusel ja erinevate osapoolte koostöös valminud vabatahtliku tegevuse kommunikatsioonistrateegiat. Strateegia eesmärk on suurendada elanikkonna teadlikkust vabatahtlikuna osalemise võimalustest ja kasust nii vabatahtlikule, vabaühendusele kui ka laiemalt ühiskonnale.

Kui vabatahtlikele peaks palka maksma, siis kuluks avalikul ja kolmandal sektoril eelarvelisi vahendeid samade ülesannete täitmiseks 80 miljonit eurot aastas. See on hinnanguliselt umbes 0,5% Eesti sisemajanduse kogutoodangust. Majanduslikule kasule lisanduvad raskemini mõõdetavad väärtused nagu vabatahtliku täiendav konkurentsivõime tööturul, ühiskonna sotsiaalne kaasatus ja koostöösuhted.

Hetkeolukorra analüüs näitab, et koguni kaks kolmandikku ühendustest on kaasanud vabatahtlikke oma ühenduse töösse. „Mida suutlikumad on Eesti kodanikuühendused vabatahtlike kaasamisel,  seda suurem võib olla nende ühiskondlik mõju,“ rõhutab strateegia üks autoreist, Praxise kodanikuühiskonna ekspert Hille Hinsberg.

„Meil leidub juba palju häid näiteid vabatahtliku tegevuse arendajatest  ja eestkõnelejatest. Viimastel aastatel on tulnud juurde  aktiivseid tegijaid: spordi ja kultuuri suurürituste korraldajad, Teeme Ära talgud, suurettevõtted ja liidud, kellel on tekkinud nii hea kogemus kui ka ettepanekuid vabatahtlik- kuse kui valdkonna arendamiseks,“ toob Hinsberg välja.

Samas üldine teadlikkus vabatahtlikust tegevusest on siiski madal ja suurem osa vabatahtlikest tegutseb pigem ühekordselt ja juhuslikult. Muu emakeelega Eesti elanikud ei ole kaasatud vabatahtlikku tegevusse. Ka noortele tuleks senisest enam vabatahtlikku tegevusse kaasata ja erinevaid võimalusi tutvustada. „Noortele suunatud kommunikatsioonis on oluline näidata seda, et vabatahtlik töö pakub palju praktilise töökogemuse saamise ja oskuste arendamise võimalusi ning seeläbi eeliseid tööturul ja sinna sisenemisel,“ lisavad strateegia autorid.

„Strateegia aitab ministeeriumil paremini vabatahtliku tegevuse valdkonda koordineerida ja pakub vabaühendustele, kes vabatahtlikke kaasavad, või soovivad seda tulevikus teha, teadlikumalt ja tõhusamalt vabatahtlikke kaasata. Strateegia loob ka aluse riigi ja vabakonna paremaks koostööks vabatahtliku tegevuse väärtustamisel,“ selgitab strateegia vajalikkust regionaalminister Siim Kiisler.

Hinsbergi hinnangul on riigil oluline roll vabatahtlike tegevuse koordineerimisel, kuid strateegiat ei saa siiski rakendada vaid ministeeriumi poolt, vaid horisontaalselt. See tähendab, et vabatahtliku tegevuse eesmärkide elluviimiseks on vaja mitmete tegijate  panust. Näiteks senisest enam oodatakse ärisektori kaasatust.

„Ettevõtetel suur mõju, et innustada oma töötajaid alustama vabatahtliku tööga. Paljud ettevõtted on vabatahtliku töö osavalt integreerinud ettevõtte töökultuuri ja sidunud selle ettevõtte eesmärkide ja majandustulemustega,“ toob esile strateegia üks autoreist Anneli Ohvril. „Siiski ei näe veel ettevõtjad vabatahtlikus tegevuses suurt kasutegurit oma ettevõtte tulemustele ning ettevõtjatel ja juhtidel ei ole valmidust innustada oma töötajate vabatahtliku tegevust,“ nendib Ohvril.

Vabatahtliku tegevusena käsitletakse oma aja, energia või oskuste pakkumist vabast tahtest ja tasu saamata. Vabatahtlikud tegutsevad avalikes huvides ja ühiskonna heaks. Oma pereliikmete abistamist ja rahalisi ja esemelisi annetusi ei loeta vabatahtlikuks tegevuseks.

Kommunikatsioonistrateegiaga saab tutvuda siin.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta