Eestis tegutsevaid vallalehti kasutatakse omavalitsuste võimu kinnistamiseks, kuigi neis võiks tekitada hoopis diskussiooni valla elanikega, rääkis meediauurija Raivo Suni ajakirjanduse uurimis- ja koolituskeskusest Võrumaal toimunud kodanikuajakirjanduse konverentsil.

Eestis antakse välja ligikaudu 150 vallalehte, mis erinevad nii sisult, ülesehituselt kui kvaliteedilt. Nende seas on nädalalehti ja kuukirju ning nende maht varieerub kahest kuni üle 20 leheküljeni.

Vallavanemad kirjutavad ilmast

Vallalehtedes kirjutatakse peamiselt kultuuri, hariduse ja noorsootöö teemadel ning omavalitsuste teemadel, millest 40 protsenti moodustavad koosolekute protokollid. Lehtedes on ka vallavanema või volikogu esimehe veerud, kuid vallavanemad ei kirjuta neis mitte kohaliku elu arendamisest, vaid hoopis ilmast ja rahvakalendri tähtpäevadest, jättes mulje, justkui neil ei ole millestki kirjutada. Vähem kirjutatakse olmeteemadel, spordist, ajaloost, keskkonnast, majandusest ja ettevõtlusest.

Suni sõnul ei saa selliste lehtede puhul rääkida ajakirjandusest, kuna neile ei saa laiendada ajakirjanduse eetikakoodeksit. „Vallalehed on omanikukesksed, lehte tehakse selleks, et jagada omale kasulikku infot. Diskussioon on neis ei ole soodustatud. Selle tulemusena ei puuduta need lehed inimesi,“ rääkis Suni.

Ka lugejad ei ole tema sõnul rahul sellega, et neid ei kaasata vallalehtede töösse. Suni soovitusel võiksid vallalehed olla tavakodanikele avatumad, kuna neid tehakse maksumaksja raha eest ning inimestel peaks olema õigus nende koostamises kaasa lüüa. „Kohalik võim peab nägema vallalehte laiemalt kui oma vaadete jagajat ning väärtustama rohkem kodanikuühiskonda. Vallaleht on vahend, millega olla ühenduses oma kodanikega,“ ütles ta.

Kodanikuajakirjanduse konverents
Contra. Pildistas Katrin Lipp, www.bioneer.ee

Kuidas Contra Urvastes lehte tegi

Kirjanik Margus Konnula ehk Contra ja tema abikaasa Airi Konnula Urvastest tõid värvika näite oma vallalehe toimetamise kogemusest. Lehte toimetades tekkisid neil vallavalitsusega konfliktid, kuna arvamused lehe sisu osas olid erinevad. Konnulad soovisid teha rohkem ajakirjandusliku sisuga lehte, vallavalitsus oli aga väga tundlik enda suunas tuleva kriitika suhtes. „Vallavalitsuse soovitus oli, et parem, kui sa ei kirjuta seisukohta, vaid mis oli ja mis tuleb,“ rääkis Konnula.

Olles toimetanud lehte siiski juba neli aastat, lõpetas vallavalitus 2008. aastal Konnulate käest lehe väljaandmise tellimise, süüdistades neid ühe artikli omavolilises lühendamises. „Seitsme Urvaste vallavolikogu liikme poolt koostatud artiklit on põhjendamatul ning arusaamatul moel toimetatud,“ seisab kirjas, mille vallavalitsus Konnulale saatis.

Praeguses vallalehes nende sõnul sisuliselt arvamust ei ole ning sellisel moel tehtaval lehel ei teki kohaliku kogukonnaga sidusust.